Põhjas

28. märtsil sada viiskümmend aastat tagasi sündis Nižni Novgorodis tisleri perekonda poiss nimega Aleksei Maksimovitš Peškov, kes läks hiljem maailma kirjanduslukku kui sotsialistliku realismi suurkuju Maksim Gorki (1868—1936). 

„Põhjas“ etendus esmakordselt Moskva Kunstiteatris aastal 1902, mil noorest autorist ei olnud veel saanud mõjuvõimsat poliitilist figuuri ega ikooni, ning andis suure tõuke Gorki karjäärile. Polüfoonilises, rikkalikus laadis kirjutatud „Põhjas“, mis on rajatud peamiselt tugevatele karakteritele, erineb omajagu Gorki hilisemast, ideoloogiliselt karmimast loomingust. Liialdamata võib seda nimetada Gorki kõige tuntumaks näidendiks, mis on andnud alust tuhandetele käsitlustele üle maailma. 

Eestis jõudis „Põhjas“ esmakordselt lavale 1903. aastal Estonias, Willem Thali ja Paul Pinna koostöös. Linnateatri/Noorsooteatri repertuaaris oli sama näidend aga viimati viiskümmend aastat tagasi, mil tähistati Gorki sajandat sünniaastapäeva (lavastas Grigori Kromanov lavakunstikateedri III lennu tudengitega).

Näidendi tegevus toimub vaeste öömajas, mille peremees Kostõljov üürib keldrikorrusel voodikohti neile, kes endale paremat eluaset lubada ei saa. Mõistagi kogub niisugune ühiselamu oma katuse alla kireva seltskonna, kelle hulgast võib leida nii käsitöölisi ja turukaubitsejaid kui ka pikanäpumehi ja tänavatüdrukuid, sekka mõni vaesunud aristokraat või kunstitegelane.

Tõde on põhjas. 

Tähelepanu! Lavastuses on stseene, kus suitsetatakse.

Meediakaja