„Tikud“ on magusvalusalt poeetiline näidend lihtsatest, esmapilgul eesmärkideta inimestest suurlinna trööstitul äärealal. Neis tegelastes võitlevad omavahel allaandmine elu masendusele ja kinnituse otsimine oma eksistentsi olulisusele. Neid lohutab vaid see, et keegi mäletab neid. Kuid sellest olenemata, või just selle kiuste, on stseenid siiski naljakad. Aus, paatoseta, müstiline materjal.

Konstantin Stešik (1979) on valgevene näitekirjanik ja luuletaja. Tema tekstid on võitnud mitmeid auhindu, ning on tuntud oma argipoeetika ja tabava dialoogi poolest. Stešik kirjeldab inimpsüühika sisemisi protsesse nende praeguses olekus – killustatud, kapriisses, rebenenud ja rahutus maailmas. Johan Elm armus oma sõnul „Tikkudesse“ 2019. aastal, kui osales Kuldse Maski ja Vene Teatri poolt korraldatud noorte lavastajate workshop’is, kus ta mõne päeva jooksul näidendist kolm stseeni lavale seadis. Peaosas oli ka tol korral Indrek Sammul.