1467. a. on see kuulunud raehärrale Hinrick (II) Schelewendile.
1480 loovutab Reynold Schelewent sellest osa (de woerstede), mis asub “Lange houe” ja Gerd Sasse maja (nr. 138) vahel, samale Gherd Sassele. (AHB, 92-a)

Hiljem on ilmselt kogu kinnistu läinud Sasse perekonnale. 14.08.1525 bürgermeister Hinrick Smidt kui Tartu ja Tallinna kirikute toomhärra, magister Gerdt Sassze volinik ja eestkostja, loovutab isa pärandist magister Gertile langenud osa surnud Hans Sassze lesele ja tema lastele (Elszebe, Gerdt ja Goddert). Kinnistu asub surnud Hans Sassze elamu (nr. 138) ja Hans Schulte kinnistu (nr. 140+141) vahel, Laial tänaval. (AHB, 93-a)

24.11.1530 Hans Sasse lese ja tema laste vöörmündrid loovutavad Cordt tor Teltile Laial tänaval, Sasse lese maja ja Henrick Schulte maja vahel asuva tühja ruumi, mida nimetatakse pikaks hooviks (de lange houe geheten), koos viljapuuaiaga selle taga.
Cordt tor Telt sai kodanikuks 1524, oli raehärraks 1550 ning suri 1551. a. (AHB, 93-a)

17.05.1555 surnud härra Curt tor Telti kreeditorid loovutavad temale kuulunud elamu ja õue, mis asuvad Laial tänaval, Christoffer Kappeli (nr. 138-II) ja pika õue vahel, Tomas Fegesackile. – See oli abielus Cort tor Telti tütre Elsabega, oli laevaomanik ja Viti mõisa omanik ning suri 1570. aastal. (AHB, 98-b)

5.05.1575 surnud Tomas Vegesacki laste vöörmündrid loovutavad eelmainitud maja ja kinnistu Hans von Wangersenile. – Viimane sai “mustpeaks” 1566, kodanikuks 1574, raehärraks oli 1575-1583, ta oli abielus Thomas Vegesacki tütre Catharinaga, kes hiljem abiellus veel Bendix Beckhuseniga (raehärra 1601-1602). (AHB, 98-b)

6.05.1606 härra Johan von Wangerseni pärijad loovutavad raehärrale, Jobst Duntele elamu ja kinnistu, mis asub Hans von Rentelni (nr. 138-II) ja “Lange hofi” vahel. – See Jobst Dunte sündis 1569, sai “mustpeaks” 1592, kodanikuks 1595, raehärraks 1604 ning suri enne 1631. aastat. Tema teine naine oli noorema Hans von Wangerseni (†1603) lesk, Dorotie Holthusen (†1635). Selle kaudu oli ta antud kinnistu kaaspärijaks. (AHB, 98-b)

3.05.1631 vennad Dunted loovutavad oma emale, Jobst Dunte lesele, proua Dorotee Holthusenile ja tema surma juhul tema pojale, Hans Duntele maja ja kinnistu, mis asub Albrecht Lantingi (nr. 138-II) ja “Lange hofi” vahel, koos maja taga asuva õueaiaga ja Duntede poolt osalt raelt, osalt Jwan von der Hoyelt (sai 1627. a. kinnistu nr. 140+141 omanikuks) ostetud platsiga. – Hans Dunte sai kodanikuks 1630, abiellus Caspar Dellingshauseni tütre Agnetaga ja suri 1640.  (NHB, 125)

28.04.1637  Hans Dunte volinik loovutab härra Philip Scheidingile, Eestimaa vürstiriigi kubernerile ja Tartu õuekohtu presidendile, eelmainitud maja ja kinnistu, mis asub surnud Albrecht Lantingi (nr 138-II) ja “Lange Hofi” vahel. Selle akti juures on märgitud, et kuigi linnaõiguse järgi ei tohi linnas loovutada ühtegi maja aadlisoost isikule, kes pole andnud vannet linnale, on raad siiski otsustanud antud juhul seda lubada ja eelmainitud maja kirjutada P. Scheidingile ja tema pärijatele. Nii kaua kui maja püsib tema sugukonna käes, on see vaba linnale langevatest maksudest, kui jääb linna jurisdiktsiooni alla. Kui aga majja asub mõni kodanik, siis see isiklikult kannab kõiki kodaniku kohustusi ka linna vastu.(NHB, 125)

Philip Scheiding abiellus teistkordselt Tallinnas 1633. a. surnud bürgermeistri Herman Luhri tütre Catharinaga ja suri 1646. aastal. Kinnistu jäi pärijate valdusse.

22.10.1751  kindralmajor von Maydelli lese, sündinud Amalia Charlotta von Scheidingi ja kammerjunkru, parun Otto von Scheidingi volitusel loovutab kaupmees Otto Reinhard Veh senise Scheidingite kinnistu, mis asub Johan Huecki (nr. 140) ja surnud Joh. Joachim Rodde majade (nr. 138-II ja 138-I) vahel, Tallinna Linnale (hiesigen Stadt-Publicum). (NHB 125-a)

26.04.1757  rae volitusel loovutatakse see kinnistu Arnold Dehnile. – See oli saanud kodanikuks 1740 kaupmehena, sai 1760 raehärraks ja suri 1798. a. Ta oli abielus kaupmehe Peter Duborgi lesega, Charlotta Clayhillsiga, kes suri 1787. a. (NHB, 125-a)

7.05.1764 Joachim Dehn oma venna, Arnold Dehni nimel loovutab selle kinnistu, vastavalt 29.04.1764 sõlmitud müügilepingule, kõrgele kroonule. (NHB, 125-a)

Kuni 1887. aastani kasutati siinseid ruume sõjaväe kasarmuna. 1887. aastal alustati ümberehitamist koolimajaks (große Töchterschule). 1913. a. töötas seal veel Linna I järgu tütarlaste kool ja selle kõrval ka Linna tütarlaste kaubanduskool. 1920. aastail töötas seal Tallinna linna II algkool.

“Lange houe”, mida mainitakse 1480-1662, on kuulunud linnale ja aegade jooksul liidetud osalt 139 alla, kuid peamiselt 140 alla.