Gerd Sasse pärandijaotamise akti ei ole õnnestunud leida, kuid eespool on toodud 1490. a. tema loovutusakt väimehele Hans Herseveldile ja 1514. a. pärandiosa, mis langes pojale Hansule. Viimase hulka kuulus kinnistu nr. 138-II.
1536. a. loovutab Hans Sasse poja Goderti volinik surnud isa kinnistu oma vennale, Gert Sassele (surnud juba enne 1539. a.; oli abielus Hinrik Buesi tütre Dorotie’ga , kes abiellus teistkordselt Hans Affhupiga 1539. a.) Kinnistu asus Laial tänaval rhr. Marten Herseveldi (nr. 138-I) ja Curdt thor Telthi (nr. 139) vahel ja selle juurde kuulus viis talli maja taga. (AHB, lk. 93-b)
1.5.1539 loovutavad surnud Gerth Sasse lese Dorotie ja nende tütre Catherineke eestkostjad selle kinnistu Hans Affhupile, kes oli saanud kodanikuks samal aastal ja abiellunud eelmainitud lesega. (AHB, lk. 93-b)
1551. a. on surnud Hans Afhippi lesk (ilmselt Dorotie Bues) abiellnud uuesti (s.o. kolmandat korda) ja lese ning laste eestkostjad loovutavad kinnistu, mis asub rhr. Marten Hersefeldi (nr. 138-I) ja rhr. Curt tor Telti (nr. 139) vahel ühes viie talliga kinnistu tagaosas, väikeses tänava ääres (Aida t.) kaasavarana Chritoffer Kappelile (kodanikuks 1549. a.). Kinnistu juurde kuulus veel viljapuuaed (bomgarden) väljaspool Nunnaväravat. (AHB, lk. 93-b)
15.4.1600 (AHB, lk. 111-a: Susterstrate XXXIV) on kinnistu käsutajaiks pärijad:
2) Urban Dene pärijad,
3) pastor Jürgen van Renteln.Kinnistu asub raehärra Johan von Wangerseni (nr. 139) ja Fylman Hersefelti (nr. 138-I) vahel ja sellel on peale elamu veel väike elamu väikese tänava (Aida t.) ääres, kloostri müüri taga.6.5.1606 on sama daatumiga erinev teade. Esimesel puhul loovutavad surnud Hans von Rentelni lese (Elsche Stahl, Suurgildi oldermani Hinrich Stahli tütar, surnud 1622. a.) sõjaaegsed eestkostjad selle kinnistu olderman Thomas zur Teltile kui lese volinikule. Teises teates aga, mis on kantud raamatusse pärast 1620. aastat, on see kinnistu kantud Thomas zur Teltile kui omanikule (kodanikuks 1580, maetud 1626; oli abielus Elisabeth Mackeprangiga).Tõeliselt on siiski kinnistu surnud Hans van Rentelni (maetud 1626; oli abielus Elisabeth Mackeprangiga). Tõeliselt on siiski kinnistu surnud Hans van Rentelni leselt läinud üle nende ainukese tütre Anna v. Rentelni (maetud 1636. a.) kaudu selle mehele, Suurgildi oldermanile, Albrecht Lantingile (surnud 1623. a.), kelle pärand tuli jaotamisele pärast lese surma. (AHB, lk. 111-a ja NHB, lk. 126)30.10.1638 loovutavad surnud Albrecht Lantingi alaealiste laste (Hans, Albrecht ja Symon) eestkostjad ja Jürgen Möller oma naise (Margareta Albrechti t. Lanting) nimel selle kinnistu Jobst Riesenkampile (vt. II kod. rmt. nr. 88: kodanikuks 1630, abiellus 1630. a. Elisabeth Albrechti t. Lantingiga, oli Suurgildi vanem; surnud 1657. a. samaaegselt oma naisega). Kinnistu asekuberner Philip Scheidingi (nr. 139) ja surnud Hinrich Sircksi (nr. 138-I) vahel.28.4.1654 loovutas kohtufoogt selle kinnistute vahetamise lepingu alusel härra mathematicus Gebhard Himseliusele (sündinud Magdebugis 1603, saabunud Tallinna 1634, abiellus 1637. a. Brigitta v. Schoteniga ja 1638. a. Elisabeth Stampehliga, hilisema raehärra Andreas St. õega; oli linna medicuseks ja suri 1676. a.). Kinnistu asus surnud Ph. Scheidingi (nr. 139) ja Elert Rese (nr. 138-I) vahel. G. Himselius andis Jobst Riesenkampile vastu oma senise kinnistu nr. 259, mis asub Raekoja väljaku ja Apteegi tänava nurgal. 22.10.1717 pärast toimunud oksjonit loovutas kohtufoogt oma ametiülesandeis selle kinnistu Johan Joachim Roddele, kes 1726. a. omandas ka naaberkinnistu nr. 138-I, mida käsitlesime eespool. (NHB, lk. 126)
Liidetud kinnistu omanik J. J. Rodde suri 1743. a. ja tema lesk 1767. a., kuid pärandi jaotamine toimus viis aastat hiljem.
11.5.1772 loovutas Diedrich Rodde enda ja kaaspärija, Hamburgi kaupmehe Berend Johan Rodde (eelmise vend), nimel, samuti Suurgildi oldermani Otto Wilhelm Oldekopi naise (Anna Catharina Rodde) ja teiste nimel selle kinnistu raehärrale, Adam Heinrich Brockhausenile (III kod. rmt. nr. 510: sündinud 1713, kodanikuks 1744, abiellus 1744 Maria Helena Roddega, kes suri 1788. a.; sai raehärraks 1766 ja suri 1787. a.). Kinnistu asus kroonule (der hohen Crone) kuuluva nr. 139 ja kaupmees Johan Christian Gerneti nr. 134 vahel, kuid tol ajal oli vaadeldava kinnistu teine pool, mida suvaliselt oleme märkinud nr. “138-I” all, veel hoonestamata ja varemeis (wüst).19.6.1788 on kinnistu kantud eelmise omaniku lese, Hedwig Christina Brockhauseni, sünd. Sableri, nimele, kuid see suri juba samal aastal.
Umbes samal ajal on suurest kinnistust eraldatud nr. 138-I ja läinud Justus Johan Riesenkampfile, kes abiellus 1787. a. Joachim Nicolaus v. Wilckeni tütre, Charlotta Catharinaga; ta oli “Kollegienrat” ja “Zollrentmeister” ning aadeldati 1792. aastal. Tõenäoliselt on ka elamu (Lai t. 21) ehitatud tema poolt, kuna plats veel 1772. a. oli tühi.
Kinnistu nr. 138-II omanikuvahetused on hiljem järgmised: 28.8.1790 – kaupmees Johan Georg Wilhelm Felicius (III kod. rmt. nr. 1063: kodanikuks 1779, raehärra 1789-1805, surnud 1823; abiellus 1779. a. Gerdruta Elisabeth Jürgensiga, kes suri 1781. a., ja 1782. a. abiellus Dorothea Stoppelbergiga, kes suri 1816. a.). Ta oli sündinud Flensburgis.
22.2.1827 – kaupmees Gustav Johannsen.
12.4.1849 – Ernst Constantin Ackermann.
30.10.1864 – raehärra lesk Sophie Ackermann.
27.2.1896 – akadeemiku lesk Emilie Joachimi t. Klinder, sünd. Printz; lesk Luise Joachimi t. Höppener, sünd. Printz; Robert Joachimi p. Printz; ja teised, kes ilmselt olid Joachim Printzi pärijad.
31.8.1917 – Jacques Mauritiuse poeg Rosenabum – insener-arhitekt.
21.11.1936 – liidetud nr. 134 alla, mille omanikuks oli Rosen & Co.
Väärib tähelepanu, et kinnistu nr. 138-I teiste hoonete vahel ja küllaltki ihaldatud kohal püsis hoonestamata aastail 1726-1772 juba dokumentide järgi, kuid tõeliselt vast Põhjasõja-aegsete sadamakorrastuste ajast kuni vast 1788. aastani, kuid kinnistu nr. 138-II peahoone on püsinud kohal juba 1467. aastast peale, kuigi ümberehitatult, võiks aga pärineda veelgi varasemast ajast.
