Kinnistu on jälgitav alates 1467. aastast, mil see oli oma esialgsetes mõõdetes, hõlmates Laia tänava joonel ka nr. 138-I (praegu Lai t. 21) ning ulatus välja Aida tänava äärde. 1514. a. kinnistu poolitati ja 1726. a. liideti taas ühte kuni uuesti poolitati 19. sajandi algul. Vastavalt sellele tuleb ka vaadelda kinnistut etappide viisi.

1467. a. (AHB, lk. 92-a: susterstrate XV) on kinnistu veel tervik, millel asub endise bürgermeistri Johan Sunnenschini perekonnaelamu; selle ja raehärra Johan Zuperi kinnistu (Lai 19 ehk kinn. nr. 134) vahel on kinnistu juurde kuuluv tühi plats (ledich rum); maja taga on aed ja selles 14 talli (14 stellingen). Teine naaberkinnistu (Lai 25 ehk kinn. nr. 139) kuulub raehärrale Hinrick Scelwendile. Viidatud aktiga loovutab bürgermeistri Johan Sunnenschini poeg Hinrik selle suure kinnistu oma sugulasele (swager, siin ilmselt õemees) Gerd Sassele (kodanikuks 1467, surnud enne 1501. a.).

1490. a. on Gerd Sasse (ka Sassem) loovutanud selle kinnistu elamuga, mis asus rhr. Johan Superi ja Gerd Sasse enese elamu (püstitatud 1480. a. Reynolt Schelwendilt omandatud platsile nr. 139) vahel oma tütre Margarete mehele, Hans Hertzeveltile (kodanikuks 1490, raehärraks 1494, surnud 1500). (AHB, lk. 92-a)

1514. a. veebruari lõpul, reedel pärast Victori päeva (AHD, lk. 93-a: susterstrate XVI) eraldatakse Gerd Sasse pärandist kolmandik (kuna oli kolm last) poeg Gherd – magister, Tartu ja Tallinna kiriku toomhärra 1525. a., siis teine poeg Hans ning kolmanda tütar Margarete, kes oli Hans Hertzeveldi lesk) pojale Hans Szasszele. Seejuures 6 talli (stelle achter de nunnen) ja 3 kiviaita nende kõrval, hooviväravast kuni ketruse töötoani (an de spynner boden) ning veel tema osa tühjast ruumist, kus elab voorimees Jacob.

1514. a. septembris, reedel enne Mardipäeva loovutas Hans Sasse (abiellunud Goddert Horstingki tütre Elsebega ca 1494. a. ja surnud enne 1525. a.) isa pärandina saadud ja eelmises loetletud objektidest 6 talli oma õele Margaretele, s.o. Hans Hertzeveldi lesele ja selle pärijale. (AHB, lk. 92-a)

1524. a. on ka Margarete surnud ning pärijad (pojad Marten ja Hans Herseveldid ning väimehed rhr. Euert Rotert ja Jürgen van der Heyde) loovutavad emale kuulunud elamu Laial tänaval ühes selle taga, hoovivärava kõrval asunud kuue talliga ühele pärijale – Marten Herseveldile (raehärra 1539. a.) – See on kinnistu nr. 138-I. (AHB, lk. 92-a)

8.12.1561 loovutavad raehärra Marten Hersefeldi lese ja teiste pärijate eestkostjad selle kinnistu, mis asub Laial tänaval Euert Eekholti (nr. 134) ja Christoffer Kappeli (nr. 138-II) vahel, ühes kahe elamuga nunnade müüri taga (kinnistud nr. 175 ja 176, s.o. Aida tänava ääres), pojale Tylman Hersefeldile, kes on kodanikuna mainitud 1558. a. (vt. I kod. rmt.). (AHB, lk. 92-b)

26.10.1621  loovutas Jürgen Hirschfeldt oma isa kinnistu oma venna, Hans Hirschfeldti lesele ja pärijaile ning peale selle veel ühe elamu, mis asus Nunnakloostri müüri taga, surnud Tilman Hirschfeldti värava kõrval (nr. 175). (AHB, lk. 92-b)

Teine väikeelamu (nr. 176) “hinter der Jungfrauen Closter Mauren” loovutati Heinrich Sircksile.
Laia tänava joonel olid naaberkinnistuiks Ebert Eickholtz (nr. 134) ja Albrecht Lantingi (nr. 138-II) omad.

15.10.1624 loovutavad surnud Hans Hirschfeldi lese (Geske Ellerbrocki) sõjaaegsed eestkostjad (Kriegscher Vormund) ja Caspar Goldberg Tileman Hirschfeldi eest eelmainitud Hirschfeldi kinnistu (nr. 138-I) ühes väikemajaga hoovivärava kõrval (nr. 175), mis asub Hinrich Sircksi väikemaja (nr. 176) ja seemiseparkali Bastiani (Sebastian Hederich; kinnistu nr. 174) vahel, Henrich Sircksile. (AHB, lk. 91-b)

5.11.1652 loovutavad Tileman Hirschfelt ja tema kaaspärijad surnud Henrich Sircksi kinnistu, mis asub Laial tänaval, surnud härra Matthias Pforte (nr. 134) ja Jobst Riesenkampfi (nr. 138-II) vahel, ühes väikese elutoaga (samt der kleinen Wohnstuben) Elert Reesele (II kod. rmt. nr. 127: kodanikuks 1634, surnud enne 1658. a., abiellunud raehärra Bartholomäus Roterti tütre Belkega, kes maeti 1654. a.). Väikeelamud olid loovutatud H. Sircksi poolt juba varemini (nr. 175: 1638. a. Harju värava möldrile Simon Lorentzile ja nr. 176: 1641. a. linakangur Oloff Wiechmanile). Eelmainitud väike elutuba võis olla mingisugune juurdeehitus peahoonele. (NHB, lk. 127)

25.10.1687  loovutas kohtufoogt rae erilise loa (special consens) alusel selle kinnistu, mis asus surnud Gebhard Himseliuse (nr. 138-II) ja surnud Gotthard Poorteni (nr. 134) vahel, maapäälikule ja parunile Hans Heinrich von Tiesenhausenile (sündinud 1628, maetud 1710, abiellunud 1654. a. Jürgen v. Uexkülli tütre Annaga; oli Rakvere, Porkuni ja teiste mõisate omanik). (NHB, lk. 127)  /osa käsikirjast puudub/