1467 sissekandest selgub, et bürgermeister (1436-1445) Johan Sunnenschinile on kuulunud siin suur kinnistu (nr. 138-I ja 138-II), mille nüüd tema poeg Hinrik Sunnenschin loovutab oma õemehele Gerd Sassele. Kinnistu asub Laial tänaval, härra Johan Zuperi maja (nr. 134) ja härra Hinrik Schelwendi kinnistu (nr. 139) vahel. Siin on elamu, tühi ruum härra J. Zuperi kõrval ja 14 talli aias, mis asub maja taga. (AHB, 92-a)

1480 kinnistu nr. 139 omanik Reynold Schelwent loovutab Gherd Sassele maa-ala (de woerstede), mis asub G. Sasse maja (nr. 138) ja “lange houe” vahel. (AHB, 92-a)

1490 Gerd Sasse loovutab oma tütre mehele Hans Hertzeveldile elamu ja kinnistu, mis asub härra Johan Superi (nr. 134) ja Gerdi elamu (nr. 139) vahel, Laial tänaval, või oli Gerdi elamu kinnistul nr. 138-II? – Hans Hertzevelt sa kodanikuks 1490, raehärraks 1494 ja bürgermeistriks 1497 ning suri 1500. Ta oli abielus Gerd Sasse tütre Margaretega. (AHB, 92-a)

1514  härra Johan Hertzeveldi lese vöörmündrid loovutavad tema vennale, Hans Szasszele, lesele langenud kolmandiku õuest ja majast, milles Hans nüüd elab, ning peale selle veel “nunnade taga” asuvad 6 talli koos 3 kiviaidaga nende kõrval, lese väravast kuni “spynner bode’ni” (nähtavasti köiepunuja töökoda Aida tänava ääres), ja lese osa tühjast platsist (ere andel an deme leddighen rume), kus elab voorimees Jacob. – Ilmselt kehtib see kõik kinnistu nr. 138-II kohta. (AHB, 93-a)

1514  Hans Zasse loovutab oma õele Margaretele, härra Johan Hertzeveldi lesele ning selle pärijatele need 6 talli, mis asuvad lese õueväravast kuni kolme kiviaidani. – Siin on tegemist juurdelõikega nr. 138-II alt nr. 138-I alla. (AHB, 92-a)

1524 Hans Herseveldt ja tema õemehed, härra Euert Rotert ning Jürgen van der Heyde loovutavad eelmainitud kinnistu, mis asub Laial tänaval, koos kuue talliga maja taga, õevärava juures, Marten Herseveldile. – Viimast mainitakse raehärrana 1539. aastal, kuid juba 1542. aastal surnuna. (AHB, 92-a)

8.12.1561 härra Marten Hersefeldi lese ja teiste pärijate vöörmündrid loovutavad kaaspärijale Tylman Hersefeldile selle isale kuulunud kinnistu, mis asub Laial tänaval, Euert Eckholti (nr. 134) Ja Christoffer Kappeli maja (nr. 138-II) vahel, koos kahe elamuga Aida tänava ääres (acther der mueren). (AHB, 92-b)

26.10.1621 Jürgen Hirschfeldt loovutab oma isale kuulunud maja ja kinnistu, mis asub Laial tänaval, Ebert Sickholti (nr. 134) ja Albrecht Lantingi (nr. 138-II) vahel, oma venna, Hans Hirscfeldti lesele ja pärijatele. Veel loovutab Jürgen Hirschfeldt samale lesele ja pärijatele ühe elamu, mis asub (Aida tänava ääres – hinter der Jungfrauen Closter Mauren). (AHB, 92-b)

Seega 1561. aasta aktis mainitud kahest majast Aida tänava ääres, õuevärava kõrval, jäi üks nr. 138-I juurde, kuid teine läks Henrich Sircksile.

15.10.1624 Hans Hirschfeldi lese sõjaaegne vöörmünder ja Caspar Goldberg Tileman Hirscfeldi eest loovutavad Henrich Sircksile eelmainitud Hirschfeldi maja koos ühe väikese majaga õuevärava juures, seemiseparkali Bastiani (perekonnanimega Hederich, kinnistu nr. 174) ja Henrich Sircksile kuuluva teise väikese maja vahel. – Henrich Sircks (ka Sirke, Circks) sai kodanikuks 1617 ja on surnud enne 1638. aastat. (AHB, 91-b)

5.11.1652  Tileman Hirschfelt koos teiste pärijatega loovutavad Elert Reesele surnud Henrich Sircksi elamu koos väikeste elamutega, mis asuvad Laial tänaval, surnud härra Matthias Pforte (= Poorten, kinnistu nr. 134) ja Jobst Riesenkampfi (nr. 138-II) vahel. – Elert Reese sai kodanikuks 1634, abiellus raehärra Bartholomeus Roterti tütre Belkega ja on surnud enne 1658. a. (NHB, 127)

25.10.1687  kohtufoogt oma ülesannetes ja rae erilisel loal loovutab maapealikule (Landtshöffding) ja parunile, Hans Heinrich von Tiesenhausenile maja ja kinnistu, mis asub Laial tänaval, surnud Geohard Himseliuse (nr. 138-II) ja surnud Gotthard Poorteni (nr. 134) elamute vahel. – See H. H. Tiesenhausen sündis 1628, oli Rakvere ja Porkuni omanik ning landraat ja suri 1710. (NHB, 127)

6.05.1726  linna maakler, Jacob Johan von Tiesenhauseni volitusel ja nimel loovutab Johan Joachim Roddele varemeis majaplatsi, mis asub Christoph Krechteri (nr. 134) ja ostja (Rodde) elamu (nr. 138-II) vahel. – Viimane, st. Johan Joachim Rodde sai kodanikuks 1715, raehärraks 1726 ning suri 1743; ta oli abielus kaupmees Christian Flügge tütre Medea Elisabethiga, kes suri 1767. a. (NHB, 126-a)

11.05.1772  Diedrich Rodde loovutab enda ja oma kaaspärijate (Hamburgi kaupmees Berend Johan Rode ja Tallinna kaupmees Otto Wilh. Oldekop jt.) nimel härra Adam Heinrich Brockhausenile surnud Joh. Joachim Rodde nimel oleva kinnistu (nr. 138-I + 138-II), mis asub Laial tänaval, kõrgele kroonule kuuluva maja (nr. 139) ja Joh. Christian Gerneti maja (nr. 134) vahel. Siin on elamu ja selle kõrval tühi majaplats (nr. 138-I). – See Adam Heinr. Brockhausen sündis 1713, sai kodanikuks 1744, raehärraks 1766 ning suri 1787. Tema esimeseks naiseks oli eelmainitud rhr. Joh. Joachim Rodde tütar Maria Helena (†1759) ja teiseks – Haljala pastori Georg Sableri tütar Hedwig Christina (†1788). (NHB, 672)

Selle kinnistu järgmised omanikud olid:
19.06.1788 – lesk Hedwig Christina Brockhausen, sünd. Sabler;
28.08.1790 – Joh. Georg Wilhelm Felicius.