Tallinna Linnateater on lavastuste loomise kõrval juba palju aastaid teatriga seotud raamatuid välja andnud, et talletada ja mõtestada meie teatri lugu, tutvustada märkimisväärseid teatritegijaid ning avardada enda ja publiku silmaringi. Raamatuid saab soetada Tallinna Linnateatri kassast (Salme 12).

 

Peter Brook, „Ajalõimed. Mälestused“

Tõlkija Anu Lamp, toimetaja Piret Kruuspere, kujundus ja küljendus Katre Rohumaa. 2022.

Lavastaja, filmitegija ja teatrimõtestaja Peter Brooki (1925–2022) tööd said eesti lugejale laiemalt kättesaadavaks teose „Tühi ruum“ ilmumisega 1972. aastal ning sestpeale on tema läbitunnetatud kirjutised, silmapaistvad lavastused ja eksperimendid mõjutanud mitmeid meie teatripõlvkondi. „Ajalõimed“ on ühtaegu eluloo- ja teatriraamat, hõlmates meenutusi lapsepõlvest ja lähedastest, vaimsetest teejuhtidest, lava- ja filmitöödest, kokkupuudetest oma ajastu korüfeedega ning rännakutest kaugetesse maadesse. Meie tänases kultuuriteadvuses on Brook 20. sajandi Euroopa teatri grand old man, omamoodi absoluut. „Ajalõimedes“ kirjeldab ta aga avameelselt oma noorpõlve katsetusi, eksisamme, konflikte ja õppetunde, mis kuuluvad iga eduka loomeinimese teekonna juurde ning millest on erialases, aga ka inimlikus plaanis ehk enamgi kõrva taha panna kui säravatest õnnestumistest.

Hind 15 €

 

„Aime Unt“

Koostaja Kadi Herkül, kujundaja Katre Rohumaa. 2021. Konkursi „25 kauneimat Eesti raamatut 2021“ laureaat.

Aime Unt on töötanud Tallinna Linnateatris kunstnikuna (1986–1977 ja 1996–2002) ja peakunstnikuna (1970–75), olnud Draamateatri peakunstnik ning loonud lavakujundusi paljudes teisteski Eesti teatrites, samuti osalenud oma töödega näitustel. Eesti Kunstiakadeemias on ta õppejõu ja stsenograafiaosakonna juhatajana koolitanud terve põlvkonna noori teatrikunstnikke. See mahukas raamat annab ülevaate teatrikunstnik Aime Undi pikast ja säravast loometeest. Koostaja Kadi Herkül on kogunud siia Undi mõtisklusi, mälestuskilde ja intervjuukatkeid, erinevaid dokumente ja kirju, kujundaja Katre Rohumaa on kokku koondanud ligi seitsesada kavandit ja fotot.

Hind 35 €

 

Jaak Vaus, „Alevipoiss“

Ühe teatrikunstniku lugu kolmes vaatuses koos proloogi ja lõputa epiloogiga

Koostaja Kalju Orro, toimetaja Seidi Raid, kujundaja Kersti Tormis. 2021.

„Alevipoiss“ on Jaak Vausi (1946–2022) mälestusteraamat, mis annab värvika ja detailirohke ülevaate tema isikust ja loometeest. Vaus, kes oli Linnateatri (toona Noorsooteatri) peakunstnik aastatel 1980–1993, pidas sama ametit veel ka Nukuteatris, Vanalinnastuudios ja Ugalas, tema käe all valmis kujundus ligi kolmesajale lavastusele. Kalju Orrole antud avameelsete intervjuude kaudu on Vaus andnud lugejale võimaluse heita pilku nii oma isiklikku ellu kui ka teatrite lavatagusesse maailma. Raamat sisaldab rohkelt pildimaterjali.

Hind 25 €

 

Peter Brook, „Tühi ruum. Nihkuv vaatepunkt. Valitud artiklid kogumikust „Keeleots““

Täiendatud ja parandatud trükk. Tõlkijad Malle Klaassen, Meelike Palli ja Anu Lamp, kujundaja Katre Rohumaa. 2021.

Peter Brooki (1925–2022) „Tühja ruumi“ ilmumine eesti keeles 1972. aastal oli meie teatrimaastikul omaette sündmuseks. 20. sajandi Euroopa teatri suurkuju lavastusi oli raudse eesriide taha võimalust vaatama sõita vähestel, see teos aga tõi Brooki teatrimõtted ja eksperimentide kirjeldused paberil koju kätte. Lavakunstikooli sisseastujate kohustusliku kirjanduse nimekirjas püsib see teos tänini. Kuna nii „Tühi ruum“ kui ka 1993. aastal eesti keeles ilmunud „Nihkuv vaatepunkt“ olid aastate jooksul ribadeks loetud ja antikvariaatidestki otsas, tegi Linnateater otsuse need kogumiku kaante vahel uuesti välja anda, lisaks sisaldab köide ka värskelt tõlgitud osa Brooki mõned aastad tagasi ilmunud artikliraamatust „Keeleots“.

Hind 15 €

 

„Mari-Liis Küla“

Koostaja Ene-Liis Semper, kujundaja Martin Pedanik. 2021. Konkursi „25 kauneimat Eesti raamatut 2021“ laureaat.

Raamat Tallinna Linnateatri (toonase Noorsooteatri) esimese peakunstniku, legendaarse eesti teatrikunstniku Mari-Liis Küla (1924–2022) isiksusest, kujunemisest kunstnikuks ja tema loomingust. Raamat-album vaatleb kunstniku elu läbi kõigi eluperioodide: lapsepõlv, kooliiga, õpingud Kunstiinstituudis, töö erinevates teatrites ning koostöö lavastaja Voldemar Pansoga. Mari-Liis Küla oli unikaalne looja, kelle jõulist ja uuenduslikku käekirja ning leidlikku materjalikasutust mäletatakse siiani, mistõttu on ka kunstniku enda meenutused möödunust värvikad ja tabavad – aastad ajakirjas Siluett ja Leningradi moemajas, lapsepõlvereisid vanematega Euroopasse ja hilisem paralleelreaalsus ehk Nõukogude tegelikkus. Voldemar Panso lähima kaastöötajana avab Küla ka mitmete legendaarsete lavastuste tagamaid, selgitades tollast kujundite valikut ja absurdseid poliitilisi olusid. Teos sisaldab olulisel määral kunstniku (töö)kavandeid (lavakujundused, kostüümikavandid, lavajoonised jms), millel on kunsti- ja teatrilooline väärtus.

Hind 35 €

 

Pille-Riin Purje, „Vesiroos ja Paas“

Toimetaja Mari Tuuling, kujundaja Katre Rohumaa. 2019. Konkursi „25 kauneimat Eesti raamatut 2019“ laureaat.

Raamat Elmo Nüganeni lavastusest „Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4“, mis põhines A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse“ neljandal köitel ning oli Linnateatri mängukavas aastatel 2005–2020. Teos hõlmab maineka eesti teatrivaatleja ja -mõtestaja Pille-Riin Purje intervjuusid tegijate ja näitlejatega, muljeid erinevatel ajahetkedel nähtud etendustest, kirjeldusi ja mõtisklusi, samuti lavastuse kohta ilmunud arvustusi, katkeid lavatagustest päevikutest jpm. Lisaks sisaldab teos külluslikult fotomaterjali.

Hind 25 €

 

Alvis Hermanis, „Päevik“

Läti keelest tõlkinud Contra, kujundaja Katre Rohumaa. 2018. Konkursi „25 kauneimat Eesti raamatut 2018“ laureaat.

„Päevik“ dokumenteerib Euroopa tipplavastaja Alvis Hermanise töid, tegemisi ning mõtteid ja mälestusi hooajal 2015/2016. Ühe aastaga jõudis ta lavale tuua Gogoli „Revidendi“ Viini Burghtheateris, Brodski luulel ja meeste omavahelisel sõprusel põhineva Barõšnikovi monolavastuse „Brodski/Barõšnikov“ Riia Uue Teatri egiidi all, Berliozi ooperi „Fausti hukkamõistmine“ Pariisi rahvusooperis, Verdi ooperi „I Due Foscari“ (kaasategev Plácido Domingo) La Scalas ning Straussi „Danae armastuse“ Salzburgi festivalil. Lisaks sellele toimusid Houellebecqi romaanil „Alistumine“ põhineva lavastuse proovid Riia Uues Teatris ning järgmiste hooaegade lavastuste stsenograafia ja kostüümikavandite loomine. Mõtisklevas ja ladusas stiilis kirjutatud „Päevik“ pakub avastamis- ning äratundmisrõõmu nii põhjalikele teatrigurmaanidele kui lugejatele, kes Hermanise maailmaga alles tutvust loomas.

Teos ilmus Tallinna Linnateatri rahvusvahelise teatrifestivali Talveöö Unenägu 2018 raames, mis oli pühendatud Alvis Hermanise ja Riia Uue Teatri loomingule.

Hind 10 €

 

Henrik Ibsen, „Peer Gynt“

Dramaatiline poeem

Tõlkijad Paul-Eerik Rummo ja Riina Hanso, toimetaja Anu Saluäär, kujundaja ja illustreerija Asko Künnap. 2017. Konkursi „25 kauneimat Eesti raamatut 2017“ laureaat.

Norra suurima näitekirjaniku Henrik Ibseni värssdraama „Peer Gynt“ ilmus esmakordselt trükis aastal 1867. Esmatrüki 150. aastapäevaks lõi meie aja üks hinnatumaid eesti luuletajaid Paul-Eerik Rummo teosest oma tõlkeversiooni. Varem oleme saanud Ibseni teksti lugeda Marie Underi poeetilises tõlgenduses, mis valmis enne Teist maailmasõda, kuid et keel on oma loomult pidevas arengus, tingib see ka vajaduse värskete tõlgete järele. Paul-Eerik Rummo värsistatud „Peer Gynt“ on päris uus eestindus, mis valmis Riina Hanso proosatõlke alusel.

Hind 15 €

 

„Intervjuu teatrikunstnikuga: Kustav-Agu Püüman“

Koostajad Maret Kukkur ja Kustav-Agu Püüman, intervjuu Kustav-Agu Püümaniga Kerttu Männiste, „Teatrikunstniku sada ametit“ Mai Levin, kujundaja Allan Kukk. 2017.

Omaaegne balletiartist, hilisem teatrikunstnik ja pedagoog Kustav-Agu Püüman töötas Tallinna Linnateatris aastatel 1994–2000 peakunstnikuna ja seejärel kuni 2020. aastani kunstnikuna. Tema loomingu hulka kuuluvad muuhulgas näiteks kujundus ja kostüümid „Kolmele musketärile“ Linnateatris ja „Pipi Pikksukale“ Estonias. Seda raamatut võib käsitleda mälestusteraamatuna: elu- ja loomingulooteemalises intervjuus meenutab Kustav-Agu Püüman oma teatriteed, töös ette tulnud huvitavaid väljakutseid ja naljakaid seiku, ning mõtiskleb avaramalt lavakujunduse olemuse ja lavastuskunstniku professiooni üle. Samal ajal on see ka kunstnikuraamat, mille arvukate illustratsioonide detailidesse süvenedes joonistub välja ühe kunstniku loomemeetod: otsingute, visandite ja variantide kaudu lõpp- ja näitusekavanditeni.

Hind 25 €

 

Pille-Riin Purje, „Olla!“

50 mälestust ja mälestuste mälestust
Eesti NSV Riiklik Noorsooteater / Tallinna Linnateater 50

Toimetaja Mari Tuuling, kujundaja Kersti Tormis 2015.

Pille-Riin Purje kirjutatud „Olla! 50 mälestust ja mälestuste mälestust“, on pühendatud pikka aega Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri nime kandnud Tallinna Linnateatri viiekümnendale juubelile. Erinevalt mitmetest varasematest teostest, mis on lugejale andnud kronoloogilise ülevaate teatri arenguetappidest või hoonete ehitusest, on „Olla!“ üles ehitatud vabadele assotsiatsioonidele ja läbi aegade kulgevatele seostele, põimides kokku nii raamatu autori enda kui ka omaaegsete kriitikute ja teatriteadlaste muljeid, kirjeldusi ja kommentaare Noorsooteatri/Linnateatri märgilisemate lavastuste ja rollide kohta viimase poolsajandi jooksul.

Raamatu pealkiri „Olla!“ tuleneb omaaegsest Noorsooteatri ideekonkursist, kus publikul paluti teha ettepanekuid, milline võiks olla asutatava teatri nimi. Paljudest pakutud variantidest olevat näitetrupi seas suure populaarsuse saavutanud mitmetähenduslik Olla!, mis kandis endas ühtaegu nii viidet Shakespeare’i „Hamletile“ kui ka nooruslikku tarmukust.

LÄBI MÜÜDUD

 

Paavo Piik, „Keti lõpp“

Kujundaja Angelika Schneider.

LÄBI MÜÜDUD

 

„Elmo Nüganen. Esimene vaatus“

Koostajad Triin Sinissaar, Anu Lamp, Kalju Orro ja Ruudu Raudsepp. Keeletoimetaja Mari Kolk. Kujundaja Angelika Schneider.

LÄBI MÜÜDUD

 

Jaan Tätte, „Näidendid II“

Sisaldab näidendeid „Kaev“, „Meeletu“, „Latern“ ja „Kaotajad“. Toimetaja Triin Sinissaar. Kujundaja Katre Rohumaa.

LÄBI MÜÜDUD

 

„Minu Linnateater“

Koostajad Ülev Aaloe, Triin Sinissaar, Kalju Orro. Kujundaja Piret Frey.

LÄBI MÜÜDUD

 

Jaan Tätte, „Plays“

Sisaldab näidendeid „The Highway Crossing or a Tale of a Golden Fish“ (tõlkinud Krista Kaer, toimetanud Arthur Kincaid), „The Bridge“ (tõlkinud Triin Sinissaar, toimetanud Arthur Kincaid ja Deirdre Barber) ning „Happy Everyday!“ (tõlkinud Triin Sinissaar, toimetanud Arthur Kincaid). Kujundaja Katre Rohumaa.

LÄBI MÜÜDUD

 

Jaan Tätte, „Näidendid“


Sisaldab näidendeid „Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest“, „Sild“, Palju õnne argipäevaks!“ ja „Tere!“. Kujundaja Katre Rohumaa, fotod Priit Grepp, korrektor Mall Johanson.

LÄBI MÜÜDUD

Kalju Orro, „Vana album“

Fotoraamat. Toimetaja Reet Neimar. Kujundaja Piret Frey.

LÄBI MÜÜDUD

 

„Kaamel vapiloomaks ehk Ühe teatri ehitamise lugu I“

Idee Raivo Põldmaa. Koostajad Anne Tuuling, Anneli Saro, Iivi Lepik. Toimetaja Mari Tuuling. Kujundaja Piret Frey.

LÄBI MÜÜDUD

 

„Tühi ruum ehk Meie elu kunstis“

Garderoobijutte

Koostajad Reet Neimar, Kadi Herkül, Kalju Orro. Kujundaja Piret Frey.

LÄBI MÜÜDUD

 

Teddy Böckler, Juhan Maiste, „IX Kvartal: Vanalinn Tallinn / IX Viertel: Altstadt Tallinn / IX Quarter: Old Town Tallinn“

Autorite kujundus ja joonised. Idee autor Raivo Põldmaa.

LÄBI MÜÜDUD