Salme Kultuurikeskus on Linnateatri ajutine kodu Laia tänava maja remondi ajaks. Maja on Linnateatrile vana tuttav, sest Salme suur lava oli teatri peamiseks mängupaigaks aastatel 1966–1992.

Vahepeal on aga Salme Kultuurikeskus läbinud värske remondi ja tehnilise uuenduskuuri. Kolmandale korrusele on ehitatud uus black-box stiilis mängukoht ehk väike lava. Black-box’i võlu seisneb ruumi ümberpaigutamise võimaluses, mis annab lavastajale rohkem vahendeid oma visiooni ellu viia. Väike lava moodustub kahest kaks kõrvuti asetsevast ca 120-kohalisest saalist, mis on käigus vaheldumisi – see annab teatrile võimaluse mängida etendusi tihedama graafikuga ja planeerida paremini ettevalmistavaid töid.

Väikesel laval mängitakse lavastusi „Annapurna“, „Tikud“, „Kolemees“, „Nõusolek“, „Metazoa“, „Ülestähendusi põranda alt“, „Poiss, kes nägi pimeduses“, „Regina madre“, „Muusikale“ ja „Südameharjutus“.

Ajaloost

Salme Kultuurikeskuse kohal asusid enne Teist maailmasõda roosipeenrad ja dekoratiiv-valgustusega park. Sõja ajal ning sõjajärgsetel aastatel sai see kannatada ja selle kohale otsustati ehitada rahvamaja ehk tollases keelepruugis kultuuripalee. Stalinistlikus stiilis kultuuripalee esimene ehitusprojekt valmis juba 1954. aastal, kuid ehitustööde alguseks oli see aegunud. Uus hoone otsustati ehitada 1956. aastal valminud Riia raudteelaste kultuurimaja projekti järgi. Hoone valmis 1965. aastal ning juba samal aastal tegutses J. Tombi nimelises Kultuuripalees 34 täiskasvanute ja 15 lasteringi. Salme Kultuurikeskus kannab oma praegust nime alates 1991. aastast. Vahepeal, laulva revolutsiooni ajal, aastatel 1989–1991 kandis see Eesti Ametiühingute Kultuurikeskuse nime.