Priit Võigemast on varem toonud Linnateatris välja kaks lavastaja kontseptsioonist ja trupi improvisatsioonidest sündinud lavastust („Hecuba pärast“, 2009 ja „Homme näeme“, 2010). Lavastanud vahepealsetel aastatel mitmete mainekate välisautorite näitemänge erinevates teatrites, on ta nüüd jõudnud ringiga taas soovini katsetada midagi parasjagu vaba ja mängulist ning vaadata korraks peeglisse, et mitte hakata kõike ümbritsevat, aga eelkõige iseennast liiga tõsiselt võtma. Küsimusele, millise ideega ta koos dramaturg Laura Kallega seekord Linnateatri näitlejate ette astub, vastas Võigemast: „Kinnisvara on üks huvitav teema. Õigemini kodu. Mis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht … Avastasin enda üllatuseks, et olen oma elus pidanud päris palju kolima. Ainuüksi lavakunstikooli ajal elasin nelja aasta jooksul kaheksas erinevas kohas ja puutusin kokku väga erinevate elutingimustega, rajoonidega, naabritega, korteri- ja toakaaslastega, omanikega. Tahaksin selles teemas pisut kaevata.“