„Õpetatud naised“ on Molière’i üks populaarsemaid komöödiaid, mis pilab tänapäeva ühiskonnaski tuttavat pseudointellektuaalsust ja isehakanud gurude pimesi kummardamist. Näidend võtab vaatluse alla perekondlikud jõuvahekorrad, noorte armuloo ja mitu kavalat petuskeemi ning on kirja pandud autorile omaselt vaimukas ja ladusas värsis.

17. sajandi alguse Prantsusmaal tõstis pead pretsioosne mõtteviis (prantsuse sõnast précieux ehk hinnaline, väärtuslik), kõrgklassi daamide salongides levinud käitumis- ja kirjanduslaad, mis vastandus teadlikult kuninga õukonnas valitsevatele rämedatele maneeridele, püüeldes eriti rafineeritud käitumise ja muistsete rüütliideaalide poole. Salongides arutleti kirjanduse ja armastuse üle ning loeti ja viljeldi ennekõike juhuluulet, mille nõudeks oli viimistletud vorm ja kõrge stiil. See periood kestis lühikest aega, kuid omas märkimisväärset mõju kirjanduse elavdamisele ja naise rolli mõtestamisele toonases patriarhaalses ühiskonnas, andis oma ekstsentrilisuses alust aga ka paljudeks koomilisteks käsitlusteks, millest Molière’i „Õpetatud naised“ on üks mitmetahulisemaid.