„Laula, laula, pappi!“ oli esimene eestikeelne lause, mille pani kirja Läti Henrik oma ladinakeelses „Liivimaa kroonikas“ ligikaudu aastal 1225. Kolmsada aastat hiljem, 1525, ilmus Lüübekis esimene trükis, mis sisaldas eestikeelset teksti – luterlik käsiraamat Liivimaa rahvastele. Selle tähistamiseks on aasta 2025 kuulutatud Eesti Raamatu Aastaks.

Eestikeelse kirjasõna levimisel on olnud väga suur osa laulutekstidel. Kui algselt oli kirjakeel saksa pastorite pärusmaa, siis paljude eesti haritlaste pingutusel on meie keel algsest võõrapärasusest vabanenud ja saanud oma näo. Mitmed meie keelemeestest ja kirjanikest on silma paistnud ka musikaalsusega, näiteks Johannes Voldemar Veski juhatas koori, Johannes Aavik ja A. H. Tammsaare mängisid viiulit, Lydia Koidula lõi oma näidenditele ise laulud ja saatis neid klaveril.

„Alguses oli laul“ kutsub vaatajat avastama laulude, juttude ja pillilugude kaudu eesti kirjasõna viiesaja-aastast käänulist lugu.