Tallinna Linnateatri etendustegevuse algus uues hoones lükkub 2025. aastasse

Tallinna Linnateatri ehitustööde lõpptähtaeg lükkub pool aastat edasi, kuna ehituse valmimist planeeritakse 2024. aasta maikuuks, millele järgneb hoone sisustamine ja eritehnika paigaldamine.

Tallinna abilinnapea Kaarel Oja märkis, et 2021. aasta alguses ehitusega alustades oli eesmärk kolida etendustegevus uude hoonesse 2024. aasta esimeses pooles. Tänaseks on selge, et hoone valmimine lükkub veel edasi ning kõige varem on võimalik uues teatrikompleksis publikut võõrustada 2025. aasta alguses. “Oleme ühe korra tähtaega juba nihutanud, kuid sellele vaatamata oleme seisus, kus erinevate ootamatuste tõttu ei ole tänane plaan enam realistlik. Siin taga pole ühtegi üleöö selgunud põhjust, ettenägematusi erinevates töölõikudes on lihtsalt ilmnenud ka nüüd kevadel ja suvel. Käes on lihtsalt hetk, kus oleme laiemas ringis jõudnud arusaamisele, et õige on oma plaanides, sealhulgas teatri tegevust kavandades, teha korrektuurid,” selgitas Oja. Teatri ja publiku jaoks tähendab see ennekõike veel kas poolt või tervet hooaega Salme Kultuurikeskuses.

Lisaks tähtaegade nihkumisele on tõusnud ka teatrikompleksi rajamise maksumus. Aasta alguse prognooside põhjal kinnitati linnaeelarves ehituse kogumaksumuseks 36,9 miljonit eurot. Tänane teadmine on, et paraku suureneb eelarve veel ning ületab kindlasti 40 miljoni piiri. “Kallinenud on hoone ehitustööd ja seda ühekorraga nii mitmete ettenägematuste tõttu kui ka viimastel aastatel tabanud materjalide hinnakõikumiste tõttu. Hoone enda ehitustööde hind on tõusnud esialgu kavandatud 18 miljonilt pea 25 miljonini,” selgitas Oja.

“Peale hoone valmimist algab aga sisustamise faas ning kaasaegse teatri puhul tähendab see muuhulgas väga spetsiifilisi ja kõrgtehnoloogilisi lava-, valguse-, heli- ja videolahendusi ning seda kõigis saalides, mida uues hoones saab olema koos Lavaauguga kuus,” selgitas Oja. Lavatehnika tarneleping on tänaseks hetkeks sõlmitud, ülejäänud osad alles töös. “Paraku näeme ka nendes töölõikudes hankeid ette valmistades ja turu-uuringuid tehes oma varasemate aasta taguste prognoosidega võrreldes märkimisväärseid kallinemisi,” lisas Oja.

Jätkuvalt loodab linn ka riigi abile. “On selge, et 2024. aasta eelarves riik oma panust ei suurenda, kuid kindlasti jätkame läbirääkimisi, et 2025. aasta eelarvesse see jõuaks. Töödega alustades oli mõistmine, et seda suurejoonelist projekti rahastavad riik ja linn võrdselt kahasse. Ette tulnud ootamatustega oleme aga jäänud üksinda ning see koorem on linnale ikka väga suur,” avaldas Oja.

“Kokkuvõttes tasub aga kallinemiste ja edasi lükkumiste valguses endale meenutada, et ehitame kaasaegset teatrikeskus kõige tugevamate muinsuskaitse piirangute keskkonnas, renoveerime ja ehitame ühekorraga 17 hoonet, millest enamik on sajandeid vanad ning uue teatrimaja pindala saab olema 11 000 ruutmeetrit, mis on võrreldav tänaste Draama- ja Noorsooteatri pindaladega kokku. See ongi väga keeruline protsess, mille nimel igapäevaselt väga paljud inimesed pingutavad ja väärivad selle eest suurt tänu,” nägi Oja olukorras ka omajagu positiivset.

Linnateatri uue maja ja ühtlasi kogu IX kvartali arenduse (Lai 23/25//Laboratooriumi 12) arendusprojekti käigus ehitatakse välja Laia ja Aida tänava vaheline kvartal koos Põrgulava laiendusega, millega saab ühtlasi korda üks väga oluline osa vanalinnas. Muinsuskaitse nõudeid arvestades valmib teatrile kaks uut hoonet ja rekonstrueeritakse ka olemasolevad, nii et kahest sisehoovist moodustub terviklik kompleks. Uute saalide peasissepääsud tulevad Laia tänava ja Aida tänava nurgale, nii et teatrikülastajal oleks võimalus läbida ka ajaloolist hoonestust, mis taastatakse võimalikult suures mahus.

Uuenevast Põrgulavast saab omanäoline ja unikaalne 350-kohaline teatrisaal. Juurde tuleb ka üks täiesti uus black box tüüpi teatrisaal. Sisehoovi rajatakse vabaõhulava, mis võimaldab Linnateatril jätkata suveetenduste traditsiooni. Ka kõik teised mängupaigad tehakse korda. Ühtekokku lisandub ajaloolise IX kvartali väljaehitamisega teatrisse ja suvelavale kokku 620 istekohta. Samas on kogu projekt kavandatud nii, et säiliks Linnateatrile omane intiimne keskkond ja näitlejate vahetu lähedus publikuga.

Linnateatri rekonstrueerimiseks esitati arhitektuurivõistlusele 2018. aastal 13 osalemistaotlust ja ideekavandit. Konkursi võitis ideekavand pealkirjaga „Paviljon“, mille autorid on Maarja Kask, Ralf Lõoke, Märten Peterson ja Martin McLean arhitektuuribüroost Salto AB OÜ.

Tallinna Linnateatri ehitus algas Ehitus5ECOga lepingu allkirjastamisest 22. märtsist 2021. aastal. Linnateatri hoonete ideekavandi autoriks on Salto AB OÜ, hooned projekteeris Salto Arhitektuuribüroo koostöös Projektipea OÜ-ga ja ehitustöid teostab Ehitus5ECO.