Otsingutulemused:
2. märtsil esietendub Tallinna Linnateatri Hobuveskis üks absurditeatri võtmetekste, rumeenia juurtega prantsuse näitekirjaniku Eugène Ionesco „Kiilaspäine lauljanna“, mille on lavastanud on Markus H. Ilves. Näidendi tõlkisid Eva Eensaar ja Marius Peterson, lavastuse kunstnik on Joel Väli, valguskunstnik Emil Kallas, helikujundaja Arbo Maran, mängivad Kaspar Velberg, Elisabet Reinsalu, Mikk Jürjens, Evelin Võigemast, Maris Nõlvak ja Tõnn Lamp.
1950. aastal valminud „Kiilaspäine lauljanna“, millest sai alguse absurdi suund teatris, sündis Ionesco enda sõnul pooljuhuslikult, kui ta püüdis õppida inglise keelt. Õpiku puised dialoogid Smithide ja Martinite vahel kõnetasid Ionescot ainulaadsel viisil, haakudes tema huviga 20. sajandi alguse absurdifilosoofia vastu, ning andsid varem pigem kirjanduslike ambitsioonidega autorile tõuke luua oma esimene lavatekst, tegelasteks konformistlikud väikekodanlased, kelle jutt koosneb tühjadest käibetõdedest ning kes on üksteisega nii äravahetamiseni sarnased, et keegi ei saaks arugi, kui Smith Martini või Martin Smithi vastu välja vahetada.
„Muuhulgas kirjutasin näitemängu pealkirjaga „Kiilaspäine lauljanna“, lihtsalt et sõpru naerma ajada, ja lugesin selle sõpradele ette. Sõbrad naersid,” kirjeldas Ionesco hiljem ühes telesaates. Sellest repliigist ei saa end aga petta lasta, sest näidendi pealtnäha humoorika ja süütu pealispinna tagant kumab eksistentsi absurdsus, maailma irratsionaalsus ning kaks ilmasõda üle elanud põlvkonna mõtlejate paratamatu skepsis harmoonia ja üksteisemõistmise võimalikkuse osas.
Lavastaja Markus H. Ilves on seda materjali endaga kaasas kandnud juba üle kümne aasta, leides oma sõnul Ionesco kummastavas tekstis rohkem loogikat ja elulisust kui paljudes teistes materjalides. Ilves: „Ühel hetkel naerad südamest ja teisel hetkel tekib hinge sügav kurbus, isegi hirm. Ühiskonnas toimub igapäevaselt pidev möödarääkimine, üksteise mittemõistmine. Proovime üksteiseni jõuda, aga ei suuda või ei oska. Mulle on see teema väga hingelähedane ja Ionesco on selle „Kiilaspäises lauljannas“ meisterlikult esile toonud.“