Otsingutulemused:
13. juunil lõpetas Tallinna Linnateater oma 59. hooaja. Sel perioodil tuli välja kaksteist uuslavastust, repertuaarilisa said kõik Linnateatri mängupaigad. Toimus 463 etendust ja neid külastas kokku 90 265 vaatajat, mis on rekordiline publikuarv alates sellest hetkest, kui Noorsooteatrist sai Linnateater.
Hooaja avas külalislavastaja Andres Noormets Ugalast, kes tõi Salme Kultuurikeskuse suurele lavale „Leari“, oma ülekirjutuse William Shakespeare’i klassikalisest värsstragöödiast. Linnateatri lavastaja Markus H. Ilvese käe all sündis väikesel laval eksperimentaalses laadis „Metazoa“, mis sai oma sisu ja vormi trupiga proovisaalis töötades. Esmakordselt tegi Linnateater koostööd Ugala lavastaja Taago Tubinaga, kes tõi väikesel laval välja Nina Raine’i kaasaegse probleemnäidendi „Nõusolek“. Hobuveski repertuaar sai täiendust Diana Leesalu lavastusega „Esietendus“, mis põhineb John Cassavetese samanimelisel filmil. Kalendriaasta lõpetas kontsert „Õhtu rannal. Valter Ojakäär 100“, mis sündis Riina Roose eestvedamisel helilooja 100. sünniaastapäevaks ja mida esitati koos Vanalinna Hariduskolleegiumi keelpilliorkestriga mitmetes kontserdimajades üle Eesti.
Uue aasta avalöögi andis Linnateatri näitleja Jan Ehrenbergi debüütlavastus „Kolemees“ Salme Kultuurikeskuse väikesel laval Marius von Mayenburgi ühiskonnakriitilise farsi põhjal. Koostöös EMTA lavakunstikooliga ja teatriga Ekspeditsioon jõudis Linnateatri publikuni „Ukraina avastamine“, lavakava, mis oli sündinud 2023. aastal teatrikooli XXXI lennu tudengite lavakõne eksamina ja etendunud varasemalt festivalidel Pidu võõras korteris ja Draama. Lavastust mängiti suurel laval viis korda. Järgnes taas üks Linnateatri-debüüt, külalislavastaja Johan Elm tõi väikesel laval välja Konstantin Stešiku argipoeetilise näidendi „Tikud“. Markus H. Ilvese teine lavastus sel hooajal sündis Hobuveskis, kus esietendus absurditeatri üks võtmetekste, Eugène Ionesco „Kiilaspäine lauljanna“. Suurel laval jõudis Uku Uusbergi käe all publikuni Marius von Mayenburgi verivärske näidend „Nachtland“, mis lahkab teravalt mitmeid tänase maailma valupunkte. Teist korda lavastajakingadesse astunud Linnateatri näitleja Priit Pius tõi väikesel laval välja Sharr White’i intiimse suhtedraama „Annapurna“. Hooaja viimaseks esietenduseks oli Diana Leesalu lavastatud „Novecento“, mis põhineb Alessandro Baricco samanimelisel mononäidendil.
Tallinna Linnateatri direktor Mihkel Kübar: „Linnateater on kunstiliselt väga ilusas etapis. On rõõm olnud tervitada külalislavastajaid. Hea meel on meie trupi üle, kus kõikides lavastuses on säravaid ja huvitavaid rolle ning saab nautida ilusat näitlejate ansamblitööd. Kogu Linnateatri meeskond on teinud läbi hooaja suurepärast tööd ja rõõm, et seda pingutust on sedavõrd paljud inimesed jõudnud vaatama.“
Tallinna Linnateatril oli rõõm anda sel hooajal kolmteist külalisetendust, erinevate lavastustega käidi Tartus, Põlvas, Võrus, Jõhvis, Pärnus, Viljandis, Haapsalus ja Raplas.
Hooaega jagus ka preemiaid ja tunnustust. Novembris kuulutati Velda Otsuse hõbepeekri uueks hoidjaks Elisabet Reinsalu. Märtsikuisel teatriauhindade jagamisel pälvis Külli Teetamm parima naispeaosatäitja auhinna Zelma rolli eest lavastuses “Poiss, kes nägi pimeduses” ning rollide Kannatanu kohtuasjas ja Perelepitaja eest lavastuses “Nõusolek“. Lisaks pärjati kunstnikuauhinnaga Laura Pählapuu, kellele tõid tunnustuse kunstnikutöö lavastusele “Ülestähendusi põranda alt” (Tallinna Linnateater) ja lavakujundus lavastusele “Teoreem” (Eesti Draamateater). Kristallkingakese auhinna pälvis Marta Aliide Jakovski lavastustega “Fundamentalist” (Von Krahli Teater ja EMTA lavakunstikool) ning “Poiss, kes nägi pimeduses” (Tallinna Linnateater).
Lisaks põhitegevusele tutvustas Linnateater ka värsket Eesti dramaturgiat. Detsembris tuli avalikule lugemisele Erki Aule näidend „Ellujäämise tõenäosus“, mis pälvis Eesti Teatri Agentuuri 2023. aasta näidendivõistlusel esikoha, ja jaanuaris loeti ette Kristiina Jalasto näidend „Preili Dora pooluni“, mis pälvis samal võistlusel žürii äramärkimise.
Suurtoetaja Premia abiga oli Linnateatril sel hooajal võimalik pakkuda pärast pikka pausi kahel korral kirjeldustõlkega etendusi. Kirjeldustõlge lubab nägemispuudega inimestel teatrietendusest samal määral osa saada nagu nägijatel. Sügisel sai kirjeldustõlke lavastus „Regina madre“ ja kevadel „Suur veeuputus“, kirjeldustõlke koostasid Liisi Selg ja Kai Kunder, luges Liisi Selg. Loodetavasti jätkub koostöö ka edaspidi.
Hooaja alguses sai selgeks, et Laia tänava kompleksi avamine lükkub vähemalt aasta võrra edasi, niisiis unistus alustada 60. ehk juubelihooaega oma majas ikkagi ei täitu. Ehitustööde lõpp siiski paistab, sellele järgneb hoone sisustamine ja eritehnika paigaldamine, loodetavasti saab teater publikut uues majas tervitada ülejärgmisel hooajal ehk 2025. aasta sügisel.
Mihkel Kübar: „Kaasaegse teatri rajamine vanalinna on osutunud kõikidest plaanidest kordades keerulisemaks. Kõik võtab rohkem aega, kui plaanitud. Tulemus aga saab olema suurepärane, just selline, kus teatrikunst saab kõige paremal viisil õitseda ning publikul rõõm kõige selle iluga kohtuda.“
Tallinna Linnateater tänab oma publikut, toetajaid ja koostööpartnereid eduka hooaja eest!