Terava ja isikupärase näidendi peakangelaseks on Gorge Mastromas, kes saab ühel tähendusrikkal hetkel aru, et nüüd seisab ta küsimuse ees: kas elada oma elu hea inimesena, tehes otsuseid eetikast ja empaatiast lähtudes, või valida teadlikult valetamise ja manipuleerimise rada ning minna üle laipade? Ja kui valetada, siis kui suurelt? Ning kui minna üle laipade, siis kui palju raha ja võimu on sellega võimalik kokku ajada? Näib, et väga palju, isegi hoomamatult palju.
Lavastajana debüteeriva Priit Piusi jaoks sai käivitavaks teguriks materjal ise, mis köitis nii oma huvitava struktuuri kui ka teemaga. „Üks teema, mis mind näidendis puudutab, mille peale ma olen viimasel ajal hakanud palju mõtlema, on see, et mis asi on võim. Kes on need inimesed, kes juhivad meie maailma?“ ütles Priit Pius. „Üks asi on poliitika, aga teine asi on reaalne võim, millele poliitika veel omakorda allub. Need mahhinatsioonid, millele tavainimene oma igapäevaelus ei mõtle, ükskõik, mis tööd sa teed – ja parem ongi, sest sellest tekib marioneti tunne, kui sa hakkad mõtlema, kui palju sinu eest ära otsustatakse,“ mõtiskles ta.
Põhimõtteline huvi lavastamise vastu on Priidul enda sõnul olnud juba lavakunstikooli ajast, kus ta lõpetas 2012. aastal Elmo Nüganeni käe all näitlejana 25. lennu, aga kindlaks otsuseks vormus see 2018. aasta alguses, kui mitmete rollide vahel tekkis vabam hetk.
„See on olnud õpetlik protsess. Väga paljuski saad aru, et see ei ole üldse lihtne töö ja teiseks hakkad mõistma mõlema poole etteheiteid,“ lausus Pius. „Tean, mida ma olen ise trupis näitlejana lavastajale või prooviprotsessile ette heitnud, aga nüüd saan ka väga hästi aru, miks lavastajad mõnikord on, nagu nad on,“ nentis ta.
Dennis Kelly (s 1970) on üks praeguse aja edukamaid briti dramaturge. Linnateatri repertuaaris on olnud ka tema näidend „Armastus ja raha“. Lavastuses mängivad Märt Pius, Liis Lass, Tõnn Lamp, Evelin Võigemast, Allan Noormets, Mikk Jürjens ja Karl-Markus Pihlakas. Lavastuse kunstnik on Kristjan Suits, valguskujundaja Mari-Riin Paavo (Ugala), helilooja ja muusikaline kujundaja Andres Kõpper. Näidendi tõlkis Anu Lamp.