Otsingutulemused:
1984. aastal ilmus Loomingu Raamatukogus Rootsi ühe praeguse aja tähelepanuväärseima kirjaniku Per Olov Enquisti näidend „Vihmausside elust“ (originaal 1981). 1986. aasta aprillis jõudis Ugala teatris lavale Merle Karusoo tõlgendus tundliku hingega Hans Christian Anderseni ühest pimedamast hingeööst – või on see öö nende selgete tähtede all ikka nii pime? Kes mäletab, siis ligi kolmkümmend kolm aastat tagasi olid Karusoo lavastuses laval Katrin Saukas, Sulev Luik (mõlemad toonasest Noorsooteatrist!), Viljo Saldre ja Anu Vabamäe. Kes ei mäleta, see saab ERRi arhiivi toel endale meelde tuletada. Kuigi meie ei keskendu nüüd märtsikuus mitte Merle Karusoo 1986. aasta lavastusele, vaid Diana Leesalu 2019. aasta lavastusele. Niisiis kohtusime 13. märtsil, et Tallinna Linnateatri uuslavastusest „Vihmausside elust“ pisut vestelda.
Diana Leesalu on Linnateatri publikule juba aastaid oma maja lavastajana tuttav. Ta on hinnatud oma laia haarde poolest, mis ulatub terava pilguga lavastustest nagu „Inimesed, kohad ja asjad“ suurte vaatemängudeni nagu „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad“. Nüüd on Diana võtnud Taevalaval ette Enquisti tugevate karakteritega kammerliku näidendi. See on psühholoogiline realism oma kõige vahetumas võtmes. „Vihmausside elust“ kuulutab välja ideaali Amor omnia Vincit (armastus võidab kõik – ek), ent paneb selle lubaduse lõppu vaikse küsimärgi. Mil määral me enda tõekspidamiste vääriliselt elame? Ja mil määral see elusoos teed otsides üldse võimalik on? Kuidas ajaga külmaks talveks tõmbunud suhteid veel uuele kevadele äratada?
Teatrikuus toimuva kohtumisõhtu pealkirjaks oli „Vihmausside elust. Häbist ja valest.“ Lavastuse loometee ja temaatika üle arutasid lavastaja Diana Leesalu, näitlejad Hele Kõrve ja Sander Roosimägi ning külalisena Tartu Ülikooli kirjandusteadlane ja tõlkija Eva Velsker.