Otsingutulemused:
Kerge on ära eksida. Ja üheseid vastuseid pole naljalt kusagilt võtta. Niisiis, tuleb otsida. Kogu aeg, lakkamatult. Seest ja väljast. Sest iga sammuga avanevad neil teedel uued käänakud. Florian Zeller keerdkäike ei pelga. Või pigem, nagu ta ise on öelnud – hirm motiveerib teda. Alates 27. oktoobrist võib ka Tallinna Linnateatri lavalaudadel näha Zelleri loomingut. Näidendi „Mineku eel“ lavastas Taevalaval Hendrik Toompere.
Kui etendus vaadatud – või kui etendus veel vaatamata –, sai tulla meie Teatrisõprade klubisse, juua kohvi või teed, kuulata ja rääkida. Ühesõnaga, meeldivas seltskonnas kultuurselt aega veeta. Selleks puhuks kohtuti 21. novembril. Rääkisime minemisest ja rääkisime tulemisest.
Eesti teatripublik tunneb Hendrik Toompere kogenud lavastajana, kellel alati mõni üllatus varrukast võtta. Tallinna Linnateatris lavastas ta viimati Nikolai Gogoli romaani põhjal „Surnud hinged“, kusjuures oli ka ise dramatiseeringu autor. Seekord on Toompere liikunud materjali valikuga klassikast tänapäeva. Florian Zelleri „Mineku eel“ räägib ajast ja inimsidemetest, nende omavahelistest seostest, nende tavaloogikat ületavast jõust. Me otsime tõde, otsime seda elust ja otsime ka surmast, mis heal juhul vähemalt korraks ellu äratab. Tõejanu on suur ja suured on ka kõrbed. Aga midagi seal kusagil nagu paistaks, mis hoiab ikka liikumises.
Käesoleva hooaja järjekorras teise kohtumisõhtu teema oli „Mineku eel. Ma olen siin“. Uuslavastuse tagamaadest ja kõigest muust ka kõnelesid lavastaja Hendrik Toompere, näitlejad Andrus Vaarik ning Elisabet Reinsalu ja külalisena psühholoog Kätlin Konstabel.