Otsingutulemused:
IN MEMORIAM
Viive Ernesaks
(27. III 1931 – 19. I 2023)
Teatame kurbusega, et 91 aasta vanuses lahkus muusikajuht, klaverisaatja, repetiitor ja pedagoog Viive Ernesaks.
Riina Roose: „Viive oli kuni viimse viivuni vitaalne. Ikka oli tal huvi elu vastu, alati oli tal lugemiseks käsil mingi huvitav raamat, mida soovitada sõpradele, mille üle arutleda. Ise on ta ütelnud, et teda on elus edasi viinud uudishimu. Küllap see nii oligi ja kindlasti oli üheks oluliseks pikaealisuse saladuseks huumorisoon. „Umbrohi ei hävine!” tavatses ta enda kohta ütelda. Tema särtsust ja elaanist sai osa põlvkondade kaupa näitlejaid. Ta oskas süstida inimesse usku ka siis, kui viis viltu vedas. Tähtis ei olnud õige noot, vaid õige suhe, mõte, hoiak.
Viive oleks nagu sündinud klaverit mängides. Ükskõik kui armetu ja häälest ära mõni nurgas seisev klaver oli, muusika ta sealt oma kätega välja võlus, too „isehakanud Ernesaks”.
Viive oskas hinnata ka vaikust, loodushääli, ega ta muidu päramisse Perakülla poleks linnakärast pagenud.
Nüüd on vaikus täielik.“
Viive Ernesaks (aastani 1961 Säga) sündis 27. märtsil 1931 Tartus. Klaveriõpinguid alustas ta Tartu Muusikakoolis Aleksandra Sarve käe all, 1950. aastal lõpetas Tallinna 7. keskkooli ja 1951 Tallinna Muusikakooli (Erna Saare klass).
Ernesaks töötas 1956–58 Tallinna Koreograafiakooli ja 1959–66 Estonia teatri balleti ja opereti kontsertmeistrina, 1966–77 Noorsooteatri (tänase Tallinna Linnateatri) ja 1977–90 Draamateatri muusikaala juhatajana. Aastatel 1966–88 tegutses ta vaheaegadega ka TRK lavakunstikateedri õppejõuna. Oma pika staaži jooksul lõi Ernesaks muusikalisi kujundusi kõigis Eesti teatrites, lisaks ka Soomes ja Lätis.
Viive Ernesaks oli muusikajuht või muusikaline kujundaja mitmete Eesti teatriloo märgiliste lavastuste juures, näiteks Voldemar Panso „80 päevaga ümber maailma“ (1966), „Hamlet“ (1966) ja „Kevade“ (1969), Adolf Šapiro „Kirsiaed“ (1971, koos Olav Ehalaga) ja „Kolmekrossiooper“ (1997, koos Riina Roosega), Kalju Komissarovi „Oliver ja Jennifer“ (1972) Noorsooteatris/Linnateatris ning Voldemar Panso „Inimene ja inimene“ (1972), Adolf Šapiro „Kolm õde“ (1973, koos Olav Ehalaga), Mikk Mikiveri „Pilvede värvid“ (1983) ja Evald Hermaküla „Torm“ (1988) Draamateatris. Samuti tegutses ta repetiitorina Estonias mh lavastuste „Minu veetlev leedi” (1963), „West Side’i lugu” (1964) ja „Kabaree” (1984) juures.
Ernesaks tegi üle 150 muusikakujunduse Eesti Televisioonile („Kuulsuse narrid”, 1982) ja Eesti Telefilmile („Pisuhänd”, 1982) ning Eesti Raadio kuulajad teadsid teda aastakümneid hommikuvõimlemise klaverisaatjana. Aastal 1996 algatas Ernesaks Nõva vallas Perakülas suveteatri ja on lavastanud seal kohaliku ajalooga seotud näidendeid. 2006 avaldas ta mälestusteraamatu „Viiv“.
1981. aastal nimetati Viive Ernesaks Eesti NSV teeneliseks kunstitegelaseks ja 2001 pälvis ta Valgetähe IV klassi teenetemärgi.
Ärasaatmine 28. jaanuaril kell 13.00 Perakülas.
Tallinna Linnateater
Eesti Draamateater
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool
Eesti Teatriliit