Meediablogi

Elmo Nüganeni sõnavõtt Tallinna Linnateatri kollektiivile

Blogi - 22.12.2020

22. detsembril 2020

Meile hakatakse ehitama uut maja. Uue majaga kaasnevad alati uued ootused ja lootused. Sõnal „uus“ on üldse sees mingi kummaline vägi, sellega tuleb väga kiiresti kaasa arusaamine, et kõik on uus. Et uus maja, see tähendab automaatselt uut hingamist, uut hoogu, uut energiat, uusi mõtteid ja ideid, uusi suhteid ja sihte.
Kujutleme ennast korraks järgmisesse kevadesse. Mis seisus ja kus me oleme? Me oleme oma kolimise Salme Kultuurikeskusesse lõpetanud, lavastuste ülekandmise samuti. Me tegeleme tavapärase tegevusega, mängime etendusi ja teeme uusi proove. Plaanid on tehtud aasta lõpuni.
Samal ajal, kevadel, kuulutatakse välja konkurss Linnateatri direktori kohale. See direktor alustab uue loomingulise juhiga. Selleks ei saa olema mina. Ma lõpetan selle hooaja lõpus, suvel 2021 oma töö Linnateatris. Ma arvan, et nende aastatega olen ma selle kõige-kõige olulisema sellele teatrile juba andnud. Meile ehitatakse uut teatrit. Ja kõige hullem, mis juhtuda saab, on see, kui me tassime uue maja uuesti täis vanu arusaamu ja arusaamatusi, vanu võtteid ja põhimõtteid, vanu harjumusi ja eelarvamusi ning jääme siis uut energiat ootama. Seetõttu tahan ma anda võimaluse uute inimeste tulekuks, uue meeskonna tekkeks.
Läbi 55 aasta, Panso loodud Noorsooteatrist kuni tänaseni, on ajasõelale settinud midagi väga väärtuslikku, ainult meie teatrile omast. Selle peaksime ära tundma ja seda hoidma.
Kevadel käib juba uue maja ehitus. Kusagil Laia tänava dokis ehitatakse uut laeva. Ja just siis on õige hetk hakata mõtlema, et laeva vettelaskmise hetkeks oleks pardal särasilmne meeskond.