Otsingutulemused:
27. novembril pärast „Esietenduse“ etendust kuulutati Hobuveskis Velda Otsuse hõbepeekri uueks omanikuks Tallinna Linnateatri näitlejanna Elisabet Reinsalu. Rändauhinna andsid üle selle eelmine omanik Laine Mägi ja auhinna asutaja Eneken Aksel.
Velda Otsuse hõbepeeker on Eesti teatri rändauhind, mis on mõeldud näitlejannale, kes on andelaadilt, loomingult ja inimlikult olemuselt lähedane Velda Otsusele (1913–2006); kelles on samasugust kindlameelsust, loovat nõudlikkust koos tagasihoidlikkuse ja täieliku pühendumisega lavakunstile ning kelle rollimängus on sõna, mõtte ja väljendusliku liikumise kooskõla.
Otsus kinkis peekri 1979. aastal tollasele Eesti Draamateatri näitlejannale Eneken Akslile. „Kui Velda selle peekri mulle kinkis, ütles ta, et ära pane seda palun kappi, see peab olema kasutuses. See on hõbedast ja hõbe, mis sa endale sisse jood, puhastab sind kõigest halvast, mis elu sulle toob. Aga ära jäta seda peekrit ka kunagi tühjaks,“ meenutab Aksel. Soovides, et niisugune väärtuslik ese jääks eesti teatriringkondadesse alles, algatas Eneken Aksel 2013. aastal, Velda Otsuse 100. sünniaastapäeval rändauhinna, mille esimeseks laureaadiks valis Laine Mägi.
Kuna auhinna statuut nägi ette, et hõbepeeker peab vahetama omanikku iga kümne aasta järel, valis nüüd Laine Mägi omakorda uueks laureaadiks Elisabet Reinsalu. Velda Otsus, kes õppis Tiina Kapperi tantsustuudios, töötas enne draamanäitlejaks saamist Vanemuises baleriinina ja nii sai ka Elisabet Reinsalu puhul valiku juures määravaks balletikoolist kaasa võetud töökus ja lavalise liikumise oskus, samuti pühendumine teatrile, väärikus ja maksimumi taotlus. Hõbepeekriga koos anti üle ka Pille-Riin Purje raamat „Velda Otsus – nimi eesti kultuuris“.
„See on suur au ja tunnustus ja ma tänan südamest hõbepeekri auhinna loojat Eneken Akslit ja hoidjat Laine Mägi usalduse ja otsuse eest, et nad mõtlesid minu peale, et võiksin sellist väärtuslikku järjepidevuse karikat mõnda aega kanda,“ lausus Elisabet Reinsalu, lisades: „Tuhat tänu ka kolleegidele, sest ühtegi väravat ei lööda ilma meeskonnata! Kniks ja kummardus!“
Lisaks Velda Otsuse hõbepeekrile on teatrirahva seas teisigi huvitavaid rändtalismane ja reliikviaid, näiteks Eesti esimese kutselise näitleja Liina Reimani sõrmus, mis on liikunud Aino Talvi ja Ita Everi käest Ülle Kaljustele, Anna Tamme poolt Lisl Lindaule kingitud kõrvarõngad, mida kannab Kaie Mihkelson, Albert Üksipi taskukell, mis on rännanud Rudolf Nuudelt Aksel Oravale ja edasi Ain Lutsepale, ning Ly Lasneri hõbekandik, mille hoidjaks on Elmo Nüganen, ja kõrvarõngad, mida kannab Külli Teetamm.