Uute juhtide tervitussõnad

Jaan Tombi nimeline Kultuuripalee oli esimeseks koduks Eesti NSV Riiklikule Noorsooteatrile. Sama hoone on Salme Kultuurikeskuse nime all käesoleval ja vähemalt kahel järgneval hooajal koduks Tallinna Linnateatrile. Meie enda kodu on remondis. Linnateatri külalistele tuttava Laia tänava teatrihoone renoveerimist ei ole asjata nimetatud kümnendi ehituseks. 16 erineva hoone kaasajastamisest muutub terve kvartali lugu. See on üks ehitustehniliselt keerukamaid ettevõtmisi, mida Tallinna linnas on võimalik teostada. Hoides vanalinna väärikust, tuleb kohandada ajalooline pärand kaasaegse teatri soovidele vastavaks.

Seniks ootame aga teatrisõpru sinna, kust on alguse saanud Linnateatri juured. Me oleme nii sisus kui vormis alustamas otsinguid ühisosa leidmiseks vanade tuttavate ja uute teatrihuvilistega. Linnateatril on au ja võimalus anda omapoolne panus ühe Kalamaja ajaloolise kultuurihälli uuendamisele, kõige paremas mõttes. Salme palee on põhjalikult uuenenud ja inimesed on selleks valmis. Sügisest saab Salmes kohvikuski käia.

Aeg, mis on puudutanud meid laiemalt viimase pooleteise aasta jooksul, ei ole jätnud kõrvale kedagi meist. Sunnitud paus ei peaks olema kunagi lahendus, ei täna, homme ega ülehomme. Ideaalis võiks siiras inimlik tarkus olla see, mis aitab meil inimestena õigel ajal öelda jah ja ei, remontida kodu, mängida lastega, olla sõpradega, reisida Eestimaal, kohata armastust ja tunda ennast armastatuna. Selle aja võiksime suuta tulevikus ise valida. Kui pikaks ajaks mööduv periood meid ühiskonnana puudutab ja mil viisil täpsemalt, näitab aeg.

Moodne tehnoloogia ning leidlik nutimaailm annavad teatrikunstile võimalusi üllatada, tulla vaatajale erakordselt lähedale ja avada uusi vaatenurki erinevates žanrites. Ent teatrit, mis on kantud inimlikust andmise rõõmust ning saamise rõõmust, ei asenda ükski ekraan, ei suur, ei väike. Teatriime saab sündida ikka ainult teatris inimeste vahel. Kultuuri ei saa sageli pelgalt silmaga näha, kõrvaga kuulda, tarvis on olla füüsiliselt kohal. On olukordi, mille kordumist ei taha, ja see on praegu meie kõigi kätes, et teater elaks. Teeme ühiselt kõik, mis meie võimuses, et teatrihoog ei katkeks enam kunagi. Siin ei aita institutsioonid või ainuõiged korraldused, vaid inimlik vastutus ja siiras tahe arvestada inimesega enda kõrval. Nõustume Tõnu Õnnepaluga, kes Anton Nigovi kaudu ütleb: „Kultuuriga kõrgemas mõttes on vist ikka nii, et kui sa sellega lakkamatult aktiivselt ei tegele, ei immuta ennast sellega, mida nimetatakse spirituseks, nagu joodik Betti Alveri luuletuses, siis ta lihtsalt jääb lahjaks, lahtub ära, ilma et isegi aru saaksid.“ Ja seda ei taha meist mitte keegi.

Tallinna Linnateater oli, on ja jääb tugeva näitlejate ansambliga linnateatriks, mille igal lavastusel on soov midagi maailmale juurde anda. Tänutunde ja lugupidamisega võtame enda kanda vastutuse juhtida meile Raivo Põldmaa ja Elmo Nüganeni poolt pärandatut, et viia edasi seda kõike head, mis olemas, viia seda uutele kõrgustele. Ja ükski teater ei sünni, kui ei ole vaatajaid. Meie tänukummardus publikule ootab meid veel ees. Aga me kutsume teid kaasa, läheme koos edasi!

Soovime elamustest rikast teatrihooaega!

Mihkel Kübar
Uku Uusberg