Linnateatri noorte ABC

Elo Kaalep
Kirjandustoimetaja

„Seda on alati märgata, kui publikus on noori,“ räägib Linnateatri näitleja Hele Palumaa. „Nende reaktsioonid laval toimuvale mõjuvad tervele saalile vabastavalt, nad ei püüa ennast pimedasse saali ära peita. See on julgus olla ja kogeda etendust siin ja praegu, üheskoos.“

Linnateatri juhtkond on pikka aega arutanud, millisel moel noori teatri tegemistesse rohkem kaasata. Ka siis, kui teater remondi tõttu Salme Kultuurikeskuses tegutses, pöörati sellele tegevuste ja soodustuste kaudu tähelepanu. Uue maja valmimine on sellegipoolest loonud uusi võimalusi ja aega, teatri kirjandustoa suurenemine toonud juurde inimesi, mis võimaldab uuest hooajast alates neid plaane veel rohkem ellu viia. Nõnda saabki alates 2026. aasta sügisest A) osta kõikidele Linnateatri etendustele spetsiaalse 20-eurose noortepileti, B) osaleda noorte teatriõhtutel, millest esimene toimub 17. oktoobril C) liituda septembri lõpus esmakordselt alustava dramaturgiaringiga „Stseen!“.

NOORTEKOHAD IGAL ETENDUSEL

Sellest hooajast alates on kõikides Linnateatri saalides igal etendusel olemas spetsiaalsed noortekohad. Erinevalt 30-eurostest sooduspiletitest, mida saab jätkuvalt osta kõigile kohtadele saalis, maksab fikseeritud kohaga noortepilet 20 eurot. Noortekohti on saalis 2–6, kohtade täpne arv sõltub saali suurusest. Pilet noortekohale kehtib kõigile alla 26-aastastele (k.a) külastajatele.

Mõte sellest, et etendustel käimist võiks noortele võimaldada teatri erinevaid žanre, vorme ja lugusid silmas pidades, pärineb teatri juhtkonnalt. Linnateatri direktor Mihkel Kübar tunnistab, et noorte inimestega suheldes on võimatu teha üldistusi, millised on nende huvid. „Me teeme teatrit nii noorele kui vanale. Ei ole olemas ühte universaalset noortetükki, mis kõnetaks kõiki. Noor tahab olla iseseisev, vaba oma valikutes ja otsustes, ning seetõttu toetab see lahendus just sisulist lähenemist noortele. Teatrikunsti vormid on nii erinevad, et ei peakski sildistama, et see on noortetükk, see ei ole. Kellele meeldib vorm, kellele meeldib lugu, kellele meeldib näitlejate ansambel, kellele heli-valgus ja videokujundus. See on äärmiselt huvitav, mida inimesed, sealhulgas ka nooremad inimesed märkavad ja mis neid puudutab,“ räägib Kübar.

Näitleja Hele Palumaa näeb samuti, et Linnateatri lavastusi pole mõtet jagada noortele sobivaks või mittesobivaks. Ükskõik, millist etendust noored vaatavad, toovad nad endaga ruumi kaasa „tugeva sotsiaalse tunnetuse“. Palumaa peab eriti oluliseks noortelt saadud tagasisidet ja suhtlust, mis juba etenduse ajal publiku ja näitlejate vahel toimub. Lisaks rõhutab ta ka vajadust olla teatrina külalislahke: „Noortel on kirge teatri vastu küll, aga kohati tundub, et Eesti teatrid ei paku piisavalt võimalust seda avada.“

LINNATEATRI NOORTE TEATRIÕHTU

Lisaks sellele, et Linnateater kutsub noori teatrisse igal õhtul, toimub 17. oktoobril esmakordselt ka noorte teatriõhtu, kuhu oodataksegi ainult 14-26-aastaseid teatrivaatajaid. Sellel laupäevaõhtul tuleb teatrisse tulles valida kolme lavastuse vahel, sest laval on korraga „Krum“, „Sinisilmsed“ ja „EXIT!“. Kõigile etendustele järgneb ka vestlusring tegijatega. Pilet noorte teatriõhtule maksab 20 eurot.

„Krumi“ ja „Sinisilmsete“ lavastaja Marta Aliide Jakovski usub, et kõik lavastused võiksid noortele korda minna: „Kui „Sinisilmsed“ käsitleb niikuinii noorte teemasid, siis „Krumi“ puhul olen märganud, et alla 30-aastaseid kõnetab see eriti. Linnateatri publikusse on noored väga teretulnud, see teeks publiku eriilmelisemaks.“

Linnateatri publikuteenindaja Kerli Malleus leiab, et teatriõhtu formaat on noortele kutsuv: „Mind kõnetab see väga, kui teater on justkui eraldi noortele mõeldes oma repertuaarist kindlad lavastused välja valinud. On tunne, nagu kutsutakski just mind teatrisse, mind oodatakse. Kui igal teisel õhtul on teatrisse tulek tavalisem – võid minna näiteks koos vanaemaga –, siis mõte sellest, et teatrimajas ongi tollel õhtul koos ainult noored sarnaste huvidega inimesed, on väga lahe.“ Malleus on ise saanud äsja 27-aastaseks, mistõttu jääb ta täpipealt noortele suunatud teatriõhtute sihtgrupist välja. Küsimusele, kas tema arvates peaks vanusepiir olema kõrgem, vastab Malleus siiski kahtlevalt: „Kakskümmend kuus, kakskümmend seitse, kuskilt sealt on loogiline see piir tõmmata küll.“

Lisaks sellele, et Linnateater igatseb kohtuda ka noorema publikuga, saab teatriõhtutes näha ka võimalust noortel endil uusi sõpru ja tuttavaid leida. Maailmas, kus suur osa suhtlusest on kolinud internetti, koondab teatriõhtute atmosfäär sarnaste kultuuriliste huvidega inimesi.
Linnateatri noorte teatriõhtud on inspireeritud Draamateatri programmist „Noorelt teatrisse!“. Selle idee ellu kutsunud lavastaja Oliver Reimann rõõmustab, et Draamateatris algatatud noorte teatriõhtu formaat levima läheb. Kui arutame telefonitsi põgusalt piletihindade diferentseerimise kasu- ja kahjutegurite üle (sest Linnateatrissegi on sügisest lisaks noortepiletitele võimalik osta ka toetajapileteid), tunnistab Reimann: „Võib-olla olen ma naiivne, aga samas usun ma ikkagi, et ühel päeval hakkavad need samad noored, kes praegu soodsamate piletitega teatrisse pääsevad, ostma ühel päeval ise neid kulukamaid toetajapileteid – kõik algab harjumusest ja tahtest.“

DRAMATURGIARING „STSEEN!”

Lisaks sellele, et pakkuda kõigile noortele võimalust soodsamalt teatrit vaadata, on majas elevust tekitanud ka mõte panna kokku üks punt teatrihuvilistest noortest, kellega regulaarselt kohtuma hakata. Nõnda sündiski mõte Linnateatri dramaturgiaringist kirjutamishuviga gümnaasiumiõpilastele. Septembri lõpus esmakordselt alustava dramaturgiaringi nimi on „Stseen!“ ning selle eesmärk on anda noortele esmased harjutused ja soovitused teatritekstide loomiseks. Linnateatri kirjandustoa eestvedamisel kohtutakse ka lavastajate, dramaturgide ja näitlejatega. Kursuse raames loodud tekste loevad kevadel lavastatud ettelugemisel ette Linnateatri näitlejad.

Linnateatri dramaturg Triin Sinissaar meenutab, kui oluline kogemus oli tema jaoks omal ajal teatritekstide loomist alustades kuulda oma näidendikatkendeid professionaalsete näitlejate suust: „Mäletan kunagisi näidendivõistluste järel korraldatud ettelugemisi ja Eesti Teatri Agentuuri õpikodasid, kus tegime noorte näitekirjanikena näitlejate ja teatrikoolide tudengitega koostööd, see andis sageli mõne päevaga rohkem arusaamist, tuge ja inspiratsiooni kui nädalate ja kuude kaupa üksi arvuti taga istumine. Sa hakkad tajuma, mis ei tööta, mis töötab, mis on üleliigne, mis on loomulik. Ja samas on igaühel muidugi oma ainulaadne hääl ja omad lood, mida jutustada. Mind huvitab teatris ennekõike lugude jutustamine ja mul on väga hea meel, et noor põlvkond dramaturgiahuvilisi soovib teatri juurde tulla. Loodan, et oskame pakkuda neile vajalikke vahendeid.“

Dramaturgiaring hakkab toimuma kord kuus laupäeviti.