„Kaks vaest rumeenlast“ | Dorota Masłowska – ropu sulega geenius

Dorota Masłowska nimi on Eesti publikule võõras – tema romaane pole eesti keelde tõlgitud, ühtlasi pole ka ükski tema näitemäng seni Eesti teatrilavadele jõudnud. Tallinna Linnateatril on üheskoos tõlkija Margus Alveriga hea meel olla esimene, kes noore auhinnatud Poola autori loomingut Eestis tutvustama asub. Ülevaate selle kaasaegse Poola autori eduloost pani kirja Helen Männik.

Dorota Masłowska on sündinud 1983. aastal Wejherowos, Põhja-Poolas. Pärast gümnaasiumi lõpetamist kandideeris ta Gdański ülikooli psühholoogia erialale, sai sisse, ent loobus sellest ning alustas õppeaastat hoopis Varssavi ülikoolis kultuuriteaduste tudengina. Oma kirjanikudebüüdi tegi ta 2002. aastal romaaniga „Poola-Vene sõda valgepunase lipu all “, olles teose avaldamise hetkel vaid 19-aastane. Provokatiivselt ja otseütlevalt kirjapandud romaan, mis kirjeldas musta humoori võtmes postkommunistliku Poola noorsugu, osutus koheselt bestselleriks ning võitis kodumaal kaks kõige suuremat kirjandusauhinda. „Poola-Vene sõda valgepunase lipu all“ nimetati arvustustes kümnendi parimaks Poola kirjandusteoseks. Noore ja tundmatu autori järele algas tõeline meediajaht – kõik tahtsid Masłowskaga intervjuud, igaüks soovis teada tema arvamust. Sündinud oli uus täht.

Masłowskast kujundati meediastaar, selle kõige halvemas mõttes, keda liigutati nagu nukku nii nagu vaja. Tema romaani koheldi meedia poolt kui tavalist meelelahutustööstuse vilja, mis autorile endale sugugi ei meeldinud. Masłowska otsustas kätte maksta – nii ilmus neli aastat hiljem kauaoodatud teine romaan „Kuninganna paabulind“ *, mille sisu tugineb paljuski autori isiklikele kogemustele: nimelt on selle peakangelaseks hääbuv laulja, kellega meedia igal võimalusel manipuleerida üritab. Romaani sisust suuremat tähelepanu väärib hoopis autori stiilivalik: „Kuninganna paabulind“ on kirjutatud hiphopi vaimus ja rütmikas, mis annab autorile võimaluse väljendada oma arvamust piisavalt vulgaarselt ning otsekoheselt – täpselt nii, nagu Masłowska sooviski. Tema kirjakeeles esineb taotluslikult palju grammatilisi vigu ja keelelisi perverssusi. Ometi peegeldab Masłowska just sellist kirjanduslikku võtet kasutades kõige ausamalt ja tõetruumalt maailma, millesse ta ise 2005. aastal sattunud oli.

Pärast kahe auhindadega pärjatud romaani kirjutamist pööras Masłowska pilgu teatri suunas. Nii nägi 2006. aastal ilmavalgust tema esimene näidend „Kaks vaest poola keelt oskavat rumeenlast“, mille tellis autorilt Teatr Rozmaitości juht. Lavastus võeti kodumaiste kriitikute poolt vastu küllalt ebasõbralikult – nende sõnul võis probleem olla nii lavastuslikes kohmakustes kui ka Masłowska keelekasutuses, mis osutus nende meelest teatrilavale pigem ebasobilikuks. Masłowska ei lasknud end sellest heidutada ning kaks aastat hiljem kirjutas ta uue näidendi „Meie vahel on kõik hästi“. „Kahe vaese rumeenlase…“ edu saabus hoopis paar aastat hiljem – 2008. aastal toimus esietendus Londonis ja kaks aastat hiljem New Yorgis ning sealsete professionaalide käe all võeti mõlemad lavastused väga soojalt vastu.

Ka välismaiste kriitikute arvustustes tuuakse esile Masłowska provotseerivat ning iroonilist vaadet ühiskonnale. Erilist tähelepanu on pälvinud tema keelekasutus – seda peetakse ühest küljest küll vulgaarseks ja küüniliseks, ent teisalt esindab Masłowska looming õige teraselt postmodernistlikku kirjandust, mille jõulisus ja otsekohesus võivadki esmapilgul ehmatada. Masłowska kirjeldab valehäbita ebamugavaid situatsioone või sündmuseid ja tänapäeva Poola varjukülgi. Tema karakterid on grotesksed, sageli ebaintelligentsed ning kitsa silmaringiga. Ent just selliseid võtteid kasutades avab ta nii oma lugejate kui teatripubliku silmad ning sunnib paratamatul kombel peeglisse vaatama.

„Kaks poola keelt oskavat vaest rumeenlast“ on üles ehitatud iroonilisele ning stereotüüpe täis maailmavaatele, mis peegeldab meile postkommunistliku Ida-Euroopa karmi reaalsust. Näidendis juhitakse kõrgendatud tähelepanu  võõravihale ning hirmule massist erineda. Autor peab oluliseks teemaks ka vaesust. „Näidendi põhiliseks teljeks on see, kuidas vaesust koheldakse millegi eksootilisena, nagu kostüümi, mille saab lihtsalt selga tõmmata,“ on Masłowska oma näidendi kohta öelnud.

Dorota Masłowska romaane ja näidendeid on tõlgitud 15 erinevasse keelde, nendest on valminud filme ja lavastusi. Hetkel tegutseb ta peamiselt ajakirjanikuna.

* Sõna paw tähendab poola keeles nii paabulindu kui okset. Masłowska romaani originaaltrükisel on kujutatud küll paabulindu, ent autor on raamatus vihjanud pigem teisele tähendusele.