Ehituspäevik | Teatridirektori märkmeid
Mihkel Kübar
Direktor
2021. aasta suve alguses Linnateatrisse tööle asudes oli IX kvartali projekteerimine lõppenud ning ehitajaga käed löödud. Toonaseid lehti lugedes kutsuti ligi 60 aastat oodatud oma teatrimaja ehitust „sajandi ehituseks“. See kõik tundus teatava liialduse-suurustamisena. Kasutasin isegi alguses, 2021. aastal keset lammutamist Tallinna Linnateatrisse tööle asudes väljendeid „kümnendi ehitus“, „suur ehitus“ ja muid tagasihoidlikumaid sõnu. Nüüd pea viie aasta tagusele ajale tagasi vaadates ei oleks osanud arvatagi, kui keeruline, ilus, vaimustav, närvesööv, hiiglaslik ettevõtmine see kõik on olnud. Sellist teatrimaja maailmas teist ei tea. Pealegi ehitati täiesti uus teatrimaja Tallinnasse viimati 20. sajandi alguses, mil valmis Estonia teater.
„Renoveerimine“ on selle ehituse juures äärmiselt pisendav mõiste, tegemist on täiesti uue kompleksiga, mida varem ei olnud. Tallinna Linnateatri kogu senine elu muudeti ümber – taristu kaudu. Muutunud ei ole mitte üksi seinad ja ruumid. See teater on pidanud paljudes asjades muutuma. IX kvartali uueks loomine, kaasaegse teatri rajamine vanalinna on teatri ajaloos palju tähenduslikum, kui vahest keegi oskas ette arvata.
Kui Arno isaga koolimajja jõudis …
Täpselt selline tunne oli, kui esimesele ehituskoosolekule sattusin. Projekti oli tehtud veidi rohkem kui kaks aastat. Üldehituse töövõtja oli olemas. Lammutus käis, objekt ehitajale üle antud. Iganädalased ehituskoosolekud said kohe hoo sisse ning kokku oli neil aastail neid 179. Esimest nelja nimetati erakorraliseks. Peale seda oli vist selge, et erakorralisega ei ole siin midagi pistmist ja protokolle hakati rahulikult järjekorda nummerdama. See kõik on olnud erakorraline. Aastatel 2021–2024 jäid teisipäevased ehituskoosolekud ära ainult jõulude ajal ja jaanipäeval, mõni üksik suve keskpaigas, COVIDist tingituna inimeste puudumisel vms. Sinna lisandus mõistagi lugematu arv eriprojektide koosolekuid ja kohtumisi objektil.
Suvel 2021, kui lammutuski ei olnud veel täistuure sisse saanud, oli selge, et juba ollakse neli kuud tähtajast maas. Siis tundus olevat veel lootust, et teeme selle aja rõõmsalt tasa. Lepingu järgi pidi maja valmima 2023. aasta märtsiks, 24 kuud pärast lepingu sõlmimist.
September 2021
Allkirjastasin ehituse töövõtulepingu lisa nr 1.
1) Tulenevalt ehitustööde käigus tuvastatud asjaoludest soovivad töövõtja ja tellija leppida kokku lisatöödes, mis ei ole riigihanke alusdokumentides või lepingus kirjeldatud, ega kaasne ehitustööde läbiviimise heast tavast, kuid mis on vajalikud tööde lõppkasutaja seisukohalt ehitise kasutamise funktsioonide parendamiseks ja optimeerimiseks.
Seda, et see lause saab olema üks läbivaid erinevates kokkulepetes, ei osanud keegi ette näha. Tähtajaks lepiti kokku 30 kuud valmimiseni ehk 2023. aasta september.
Oktoober 2021
Lammutus on täies hoos. Käivad esimesed betoonitööd. Vana telefon annab otsad, soetan uue, sest ehitusjooniseid ja projektipanka ei ole muidu võimalik jälgida. Arvutit ei saa keset ehitusesegadust kogu aeg kaenlas kanda. Olen saanud juba sõbraks Bauhubiga, mis ehitajate jaoks on igapäevane – keskkond, kus liiguvad kõikvõimalikud protokollid, joonised, täiendused, parandused, asuvad algsed joonised, erinevate eriosade projektid. Ühesõnaga, kogu virtuaalne ehitus, paralleelmaailm sellega, mis objektil reaalselt toimub. Koht, kust saab kõike teada, kus eriarvamused fikseeritakse.
Taevasaali põrand on kõikvõimalikest lahendustest kuhugi kahe silma vahele jäänud. Projekteerijad on jätnud alles vana, aga vana alla ei ole võimalik kogu uut kommunikatsiooni rajada.
Osalt juba selge, osalt veel arusaamatu, kui palju siis on arvestatud, kui palju on ootamatusi, kui palju mida ja kuidas on veel vaja teha. Entusiasm ei vaibu, ootus ja lootus säilivad. Teater Salmes sätib sammu.
Lavaauku saabub tükk tüki haaval üle Laia tänava majade kraana. Muttika teeb sellest saate.
„Kindlasti ronin isegi sinna otsa, sest muidu pole nagu ehitanudki midagi,“ mõtlen endamisi. Ronimata mul sinna jäigi. Mingi hetk hiljem saabus Lavaauku ka teine, natuke väiksem kraana. Ka sinna otsa jäi ronimata. Päris ehitajat minust ikkagi ei saa.
Kaev 13. sajandist
Jaanuar 2022
Aasta uus. Lammutamine on lõppjärgus. Kokku pea kümme kuud ainuüksi lammutamist. Esimene koosolek 4.01.
Tööprotokolli lahutamatuks osaks saab paariks aastaks: „3.1 Ehitusturul toimuv ehitusmaterjalide defitsiit, toorme puudus ning kolossaalne hinnatõus mõjutavad tööde teostamist. Olulisel määral tõusnud ka elektri, kütte ja transpordi kulud.“
Juba on alanud lõputu uste (mida on kokku majas üle 600) projekteerimine, ümberprojekteerimine, uuesti joonestamine, lõputud kooskõlastuste ringid. Uste paigaldamiseni on minna veel küll ja küll.
„Arheoloogilise väljakaeve käigus tuli Lai 25C vaheseina vundamendi alt välja 13. sajandist pärit tarbevee kaev. Töövõtja ootab antud sõlme lahendamist, projektijärgset lahendust ei ole võimalik teostada, nii et kaev säiliks.“
Selleks hetkeks oli selge, et ootamatusi tuleb meil ehitusel mitte mõni, vaid neid muudkui jääbki tulema. Lõputute ridadega dokument nimega „Tööprojekti dokumentatsioon“ kannab lisandust versioon 78. Lisaks oli juba toona kõikidel koosolekutel hulganisti teemasid, mida kas ei oldud ette nähtud või tuli muuta. Saabus selgusehetk, et kõik ei ole siin projektis lõpuni läbi mõeldud ja see ei olnud ka täistuuridel töötava teatri puhul võimalik. On jõutud täpselt nii palju läbi mõelda, kui projekteerimiseks aega ja finantse ette nähti. Lisaks Rainile (toonane teatri haldusjuht Rain Raabel) ja Kristjanile (toonane teatri peakunstnik Kristjan Suits), kellega palehigis seda protsessi veame, kaasan otseselt ehitusteemadesse muude asjade kõrvalt Uku (peanäitejuht Uku Uuusberg). Läheme edasi. Me ei ehita ainult teatrimaja, vaid teatrit. Muudatusi saab ja peab tegema jooksu pealt. Muud võimalust ei ole.
Uue maja nurgakivi tseremoonia 13. veebruaril 2022.
Aprill 2022
Koosolekute protokollid pikenevad. Kuuest leheküljest on saanud kaksteist. Hankemaailm on lõplikult ehituse kätte saanud. „Muinsuskaitseliste väärtuste detailide restaureerimine ja konserveerimine“ on vaja eraldi korraldada. Kokku vajab tähelepanu üle 400 ajaloolise detaili, sealhulgas nii kivist, metallist kui puidust, nii suuremaid kui väiksemaid elemente. Juba kuid käib edasi-tagasi hanke kokkupanemine. Sama teema on saanud tööprotokollide lahutamatuks osaks, märkega, et tegeletakse. Varsti saab tegelemise algusest kaheksa kuud.
Et maailm ikka ei halastaks, lisandub aruteludesse punkt: „On tekkimas ekstsess Kooli 9 aadressil oleva naabriga Aida ja Laboratooriumi tänava nurgalt juurdeehituse betoonivaludest tingitud tänava sulgemise osas. Nimelt betooni pumbata ristmikult ilma, et betoonipumpa teenindav mikser ei blokeeriks ligipääsu Kooli 9 garaaži uksele ei ole võimalik ning seetõttu on võetud Kooli 9 esisele tänavale sulgemisluba. Kuna Aida tänava kaudu Aida ja Laboratooriumi tänava ristmikule Aida tänava rekonstrueerimise tõttu ligipääs puudub, on Kooli tänava näol tegemist ainukese betoonimikserite juurdepääsuteega ning kui see ligipääs ehitajale tõkestatakse, ollakse sunnitud betoonitööd juurdeehitusel ning Lai 25 C, D hoonete rajamisel peatama.“
Lisandunud on välistrasside projektihanke läbiviimine. Seda ei vii läbi ei teater ega Linnavaraamet, vaid Kommunaalamet. Osapoolte arv aina paisub. Laia tänava teatrikompleks on nagu üks suur sipelgapesa.
Ikka vist sajandi ehitus, hakkan mõtlema. Edenemisi on vähem kui arutlemist, planeerimist, mõtlemist, leiutamist ja arvutamist vajavaid punkte.
Isiklik sissekanne minu enda märkmetes aprilli lõpust, muude punktide hulgas: „Talade hädal ei ole lahendust – keegi ei taha paigaldada.“
Lisaks COVIDile on ehitusturule toonud uue situatsiooni täiemahuline sõda Ukrainas. Üldse ei tundu, et pooleteise aasta pärast avame teatri.
Kooskõlastatud on lepingulisad 6 ja 7. Arheoloogid on lõpuks pardale saadud. Mais hakatakse pärast kahte nurjunud proovi lõpuks ajaloos sobrama. Esialgu plaanitud arheoloogiliste väljakaevamiste summast, mis oli 250 000 eurot, kujuneb laias laastus 800 000 eurot ja rohkemgi.
Märts 2022
August 2022
Suvega on kõnealuste teemade ring sedavõrd laienenud, et oleme jõudnud protokollini nr 070 ja tihedat erinevate teemade ringi jagub kahekümne viiele lehele. Ainuüksi uste projekteerimisele ja sellega seonduvale on pühendatud kolm lehekülge erinevate kuupäevade ja tegevustega infot. Aga katused hakkavad vaikselt valmima ja fassaadid saavad esimesed värvid peale. Käib kõva krohvimine.
Teater alustab uut hooaega. Püüame kokku saada lavatehnoloogia hanget, et saaks kiires tempos kaabeldustega edasi liikuda. Lavatehnoloogia partneri puudumine hakkab lõpptähtajale jalgu jääma.
Kaabeldusest saab lõplikult minu õudusunenägu, mis ei lähe ära ka peale teatri avamist veel mitmel aastal. Loo moraal. Ära kunagi ehita teatrit nii, et BIM-mudelisse ei kanta sisse teatrisaalide tehnikat. Mudel, kus on virtuaalselt mitmemõõtmeliselt näha, kust kuhu peaks minema ventilatsioonitoru, uksed, aknad jne.
Jätkub Aida tänava klaasfassaadi lahenduste otsimine, ümberjoonistamine, sh tootja otsimine. Klaasi hind on vahepeal 2021. aasta hankega võrreldes hüppeliselt tõusnud. Aga mõte on imeline ja küll leiame ühiste jõududega lahenduse. Erinevad osapooled otsivad võimalusi.
November 2022. Sarikapidu
Detsember 2022
Aasta lõpp läheneb. On tekkinud teine õudusunenägu – ventilatsioon. Sellega on täpselt nii, et kas ei mahu või ei ole või ei saa. Aga õhku on vaja. Õhku on vaja. Kogu teatriaasta on Linnateatril olnud üks ellujäämise kursus. Õhku on vaja.
Ehitaja: „Lai 23 ruumides B303…B305 on projektijärgselt ol.olev ventilatsioon säilitada. Reaalsuses seal ventilatsiooni ei ole, peale üheloomuliku ventilatsiooni resti trepikoja seinas, mida ei saa ka sellisel kujul säilitada – tuletõkketsooni piir. Reho Pakats: Kas sinna projekteeritakse ventilatsioon, või mitte? Kui otsustatakse ventilatsiooni kasuks, siis tuleb see kohe sinna projekteerida.“
Esimene force majeure ja lepingulisa 10 on kooskõlastusringil. Teine force majeure on menetlemata.
Terve aasta on püütud suures segaduses erinevate osapoolte vahel kokku saada lavatehnoloogia paigaldamiseks vajaliku kaabelduse tööde hanget ja leida partner. Et keegi üldse midagi aru saaks, on tehtud vahekokkuvõtte nõrk- ja tugevvoolu töömaade osas: mis on maja, mis on teatrisaal. Suurest hankest võetakse 300 000 eurot vähemaks, et kaabeldusele eraldi partner leida. Kaabeldaja leitakse maksumusega 1,3 miljonit.
Esialgse plaaniga peaksime märtsis 2023 hakkama juba teatrina sisse kolima. Täiesti ebareaalne. Kirjutan päkapikkudele mõttes kirja, palun tooge kuuse alla palju lahendusi ja selgust, palun vähendage kooskõlastajaid või kooskõlastamiseks mõeldud küsimusi.
Veebruar 2023
Eelmise aasta sügisel alustatud „Abloy locking plan 3.0 Linnateater.xsls“ saab oma sisendi. Nagu nimigi viitab, on see kolmas versioon. 364 erinevat võtmega lukustatavat paika, millest kõige olulisem viimane hoovipealse varugeneraatori võti. Generaatorit teater ei vaja, seadus kohustab. Teen rahu – ehk siis päriselt kunagi lähebki vaja ja siis on olemas. Päris korralik mõtlemine on vahepeal toimunud, kes kust kuhu ja kuidas peab saama, kes kuhu ei tohi saada ja kellele mis ametipostil teatris mis õigused anda. Mis võtmed keegi saab. Meid töötab teatris 140+ inimest. Tundub, et mingi lahendus on käes, aeg teeb kindlasti omad korrektiivid. Kõik ustega seonduv pole veel lõppenudki ja juba peab tegelema võtmete sarjastamisega, nagu seda ehituse keeles öeldakse.
Eelmise aasta oktoobrist on ilmunud juurde veel kaks tabelit, „Takistustega frondid (vana osa)“ ja „Takistatavad faktorid tööde teostamiseks_juurdeehitus“. Sealsed nimekirjad on visalt lühenemas.
Millal siis veel, kui mitte sõbrapäeval koguneb taas ehituskoosolek. Koosoleku kutse läheb iganädalaselt seitsmeteistkümnele inimesele. Vahel on mõni puudu, vahel võetakse vajalikke spetsialiste juurde. Osapooled, kes püüavad ehitust igapäevaselt edasi tirida: Ehitus5ECO, Tallinna Linnavaraamet, Tallinna Linnateater, Tallinna Linnaplaneerimise ameti Muinsuskaitse osakond (rahvakeeli lihtsal muinsuskaitse), AS Infragate Eesti (järelevalve nii ehitusel kui muinsustel), Salto Arhitektibüroo, Pink OÜ. Ühine laud toimib, visalt, kuid kindlalt, teatri unistuse lõppvaatuse poole. Alltöövõtjaid, kes kõik ümber laua ei mahu, on kümneid. Koosolekuid peetakse Laial tänaval ehitaja ajutises kontoris teatri vastas. Puhur huugab nurgas, et oleks vähe soojem. Teatrisse on ehitatud ajutine küttesüsteem, mis mõnel muul ajal olekski jääv. Sedavõrd massiivne ja uhke, tuttuued torud läigivad. Ajutine.
Väljavõte protokollist: „1.1. Kraana on demonteeritud.“ Super. Hakkame õue kinni lappima.
Juuni 2023
Alustatakse Aida tänava klaasfassaadi paigaldamist. Hakkab nagu looma. Tegelikult on juba natuke teatrimaja näha ka ikka. Küll täieline ehitustanner, kuid poeesia uuest teatrikompleksist säilib.
Alustan enda jaoks esimest kokkuvõtete tegemist pealkirjaga „Tähelepanekud kallinemise kohta juunis 2023“. Oleme jõudnud neljateistkümne lepingulisani. Tööde pikenemise tähtaega on selleks ajaks liigutatud kahel korral. Juba ainuüksi pikenemise tõttu on täiendav maksumus ligi 700 000 eurot. Vaatan läbi kõik kahe aasta lepingulisad. Kodanikuna tilgub süda verd, et see kõik nii kallis on. Hiljem lisan oma märkmetesse kokkuvõtte „Lepingulisad“. Hakkan koondama erinevate asjaosaliste poolt lisandunud kulusid. Lõppvaatus ja täielik kokkuvõte ootab oma aega nii aastal 2027, ehk. Enne ei jõua kõike kindlasti uuesti üle vaadata.
Sellel objektil ei ole ühtegi sellist tööd, mis maksaks vähe. See on hind kaasaegse teatrikompleksi ehitamisel vanalinna. Eraettevõtjast sõber ütleb, et ära unusta, et tegemist on terve kvartaliga ning üks väga suur osa vanalinnast saab korda. Nõus. Suletud netopind on kokku 9819 ruutmeetrit, kaks korrust maa all, kuus korrust maa peal. Saab olla ainult tänulik, et kvartal UNESCO pärandisse kuuluvas vanalinnas saab teatri kaudu võimalikult paljudele inimestele ligipääsetavaks. On mille nimel pingutada. Peale COVIDit pole vanalinn oma elevust taastanud, teatri kaudu on see jälle võimalik.
Lavatehnoloogia hakkab saabuma, valgushange on käimas, heli- ja videohange ettevalmistamisel. Küll tasapisi, kuid hakkab tekkima siiski lootus, et mingis ajahetkes võiksid juba lavastused lavalaudadele jõuda.
Must saal juunis 2023
Oktoober 2023
Päev enne halloween’i koguneb kogu seltskond ümber laua. Koleda näoga kõrvitsaid laual ei ole, kuid kõigi näod hakkavad vaikselt krimpsu minema küll. Koosolek venib koos objekti vaatusega ligi seitsmetunniseks. Päevakorrad on paisunud 30-leheküljelisteks. Peale iga laua taga peetud koosolekut tegime vajalike probleemkohtade kaardistamiseks ülevaatuse objektil.
Ehitaja raporteerib: „Teostatakse Aida 4 katusetöid. On alustatud Aida 10 fassaaditöödega sisehoovis. Teostatakse Põrgulava lavatorni fassaaditöid. Ajalooliste hoonete tahveluksed on peaaegu paigaldatud. Restaureeritakse siseuksi. Üksikud välisavatäited (tehnoloogilised avad) on paigaldamata. Üle poole parketist on vanas osas paigaldatud. Taevalava transvineer on koos põrandakarpidega paigaldatud. Alustati laealuste kommunikatsioonide värvimisega. Eksperimentaalsaalis alustati põrandaliistude paigaldusega. Tehnilistes ruumides on paigaldatud valgustid. Teostatakse tehnosüsteemide rajamist. On alustatud BlackBoxi akustiliste katete rajamisega.“
Uksesaaga on lõpusirgel, kui nüüd Päästeamet mõne nõudega lauda ei tuleks. Erinevad osapooled esitavad kogu projekti jooksul igasuguseid nõudeid ja rahal ei ole sealjuures tähtsust. Juba mitmendat korda krigistan hambaid, sest minu kaine mõistusega need alati kokku ei lähe. Aga kui küsimus sõnastatakse „kas sa oled valmis inimeste ohutusega riskima“, on võimalik vastata ainult ühtemoodi. Ei, ma ei ole. „Me ei ehita teatrit ainult praegusele ajale, need hooned olid sajandeid enne teatrit. Kas sa ei hooli ajaloost?“. Hoolin ikka, olen suur ajaloosõber ja minus on sügav lugupidamine kõige olnu vastu, aga …. „See on sisearhitektide kindel nõue, kontseptsioon, mida ei saa lõhkuda, ei saa kompromissi teha.“ Jah, aga kui raha ei jätku või teater vajaks midagi muud? „No selle asja jaoks ikka jätkub.“ „Selle astme peal kukub inimene kindlasti, tuleb ära märgistada, tuleb käsipuu panna.“ Jah, aga …. Ja tegelikult ju kõik pingutavad parima tulemuse nimel. Tuleviku seemneks: et jätkuks ikka rohkem praktilist meelt ja vähem regulatsioone!
Ehitame teatrit ju ainult üks kord. Teen rahu ja mõistan kõiki. Vimma ei pea, hingan sisse-välja. Teater ootab oma maja. Tähtajad on ammu ületanud igasuguse piiri. Valgushange tühistatakse, läheme uuele ringile. Tehniline kirjeldus 47 lehekülge tihedat tehnilist teksti. Kõik nii, nagu hankereeglid ette näevad. Korrektiive tehakse kogustes ja prožektorites. Kui maailmas on ainult mõned ettevõtted, kes teatrivalgusega tegelevad, siis ei saa tuua saali ükskõik missugust seadet. Peanäitejuht Uku sõnastab olemuse: „me ostame saali vaikust, mitte ainult valgust.“ Edasi mõeldes ongi vaikus kulla hinnaga. Mürarikkas maailmas, kus kellelgi ei ole aega. Teatrivalgus on kallis. Ärme unusta, et rajame kuut teatrisaali samal ajal, samas teatris. Ühtegi sarnast näidet Eestist võtta ei ole.
Erinevaid otsuseid, lahendusi, ettepanekuid, kuidas edasi minna, on kokku 66 erinevat punkti. Korraga on menetluses kolm erinevat lisatööde kalkulatsiooni.
Suur saal detsembris 2023
Veebruar 2024
Teater peab oma sünnipäeva heade naabrite juures, Mustpeade Majas. Oma maja on liialt suur ehitustanner. Ehk õnnestub järgmine sünnipäev oma uues majas pidada.
Aatriumi -1 korruse betoonsild publikualas kõigub. Tuleb teha jäigemaks. Peale koosolekut liigub kogu seltskond sillale kõikumist kontrollima. Kõigub jah.
Muinsuskaitseliste detailide arutelud objektil väljaspool kogu seda tavapärast koosolekute aega on veninud väga pikaks. Inimesi ja arvamisi paekiviseina vuugi küsimuses on palju. Südames tänutunne täpsuse ja tähelepanelikkuse eest, vaim kergelt nüristumas, et kui kaua võib mõne küsimuse arutelu objektil aega võtta. Kõik väga sümpaatsed inimesed ja oma ala asjatundjad, kuid aeg muudkui läheb. Oleme ehitanud uut teatrimaja juba üle kahe aasta. Kevadel saab kolm. Lõpp paistab, kuid käegakatsutav veel kaugeltki ei ole.
Võrreldes aasta lõpuga oleme oma jooksvatest töödest saanud maha ühe lehekülje. 29 lehekülge vajab läbitöötamist. Sümboolne koosolek langeb täpselt samale päevale kui teatri sünnipäev – 13.02.2024. Iganädalase seltskonna 143. korraline kohtumine.
Möödunud aasta juunist alates on kaasas olnud punkt 2.1: „20.06.2023. Lai 25D -1. korrusel ajalooline säilitatav kaev pumbati veest tühjaks ja 2 päeva hiljem taas kord täitus 0,5m põhja uus vesi. Kas kaev kaetakse klaasiga? Ootame lahendust. 20.06 õhus suhteline niiskus 75%.“
Lahendus hakkab paistma veebruaris. Teatril plaanitud sinna ruumi kostüümiladu. Ei saa nn töötav kaev kuidagi sinna ruumi igavesest ajast igavesti jääda.
Lavameistrid ei mahu planeeritud ruumi ära. Tööd peatatakse, otsitakse lahendust, et ruumi juurde teha. Tulevikus on selles osakonnas plaanis kaheksa meistri asemel vähemalt kolmteist. Seda see suurenev teater tähendab. Nad ei ole ainukesed, kus teatril on jõudu juurde vaja. Aga maailm uusi töökohti kuidagi ei soosi. Pole nagu viisakas küsidagi, küsime ikkagi. Pahurdatakse, pahandatakse, mõnevõrra tullakse vastu.
Valguse kordushange õnnestub. Uh. Saame teatrisaalidesse valguse. 1.01 startisime mööblihankega. Veebruariks, kui see hange pidi läbi saama, on juba pakkumiste lõpptähtaega kaks korda edasi lükatud.
Juuni 2024
See mööbel. 30-päevasest hankest saab kokku 5-kuine hange. Täpsustavaid küsimusi saabub pakkujatelt kokku 124. Kümme korda joonistavad arhitektid plaane, jooniseid ümber. Keegi ei saa minu arvates enam aru, mis on õige ja mis on vale. Pakkumised ületavad eeldatava maksumuse miljoni euroga. Ei tea, kuidas kellelgi, aga kui panna ühte hankesse kokku stanged, diivanid, erimööbel, kontorilauad, kõikvõimalikud toolid, peeglid, vaheseinad, WC aksessuaarid, nagid, teatrisaalide toolid, vaibad, prügikastid, pesumasinad, triikimisseaded, õmblusmasinad, siis tundub, et keegi ei saa enam aru, mida ja mis hinnaga pakutakse. Vaja otsustada. Sellega edasi minna ei saa, tuleb uuesti kõik üle vaadata. Sisearhitektuurne projekt vajab värsket pilku. Projekti valmimisest on möödunud viis aastat. Otsustame hakata tükk tüki haaval soetama erinevaid tööks vajalike masinaid, mööblit jms. Juba ei tea mitmendat korda on valikud ainult halva ja väga halva vahel. Vaja otsustada. Läheme riskile. Linnale saadame info, et teater avab kõigest hoolimata 2025. aasta sügisel uksed. Sealt edasi ei saa enam Salmes olla.
Lõpp hakkab ikka juba ka paistma. Teisipäevased protokollid on jäänud poole väiksemaks. 13 lehekülge arutelu. Algavad ehitajaga päevi kestvad üldehituse ülevaatused. Vaidlused omaniku järelevalve ja ehitaja vahel lähevad üha tulisemaks. Kõigil on erakordne tüdimus ehitamisest. Vahepealsete koosolekute kõrgenenud detsibellid saame suve saabudes jälle allapoole. Püütakse säilitada konstruktiivsus. Pannakse valgust, pannakse heli. Pannakse rõhku lõpututele kaetud tööde aktide vormistamisele. Hakatakse ette valmistama kompleksile kasutusloa saamist. Rajatavate kohvikute köögid on mööndustega paigas, kuid vaja igasuguseid parandusi teha. Põhimõtteliselt on vanas Dornses juba peaaegu võimalik praekartulit teha.
Võlvsaal
Oktoober 2024
Töökoosoleku protokoll nr 175. 1.10.2024. Otsustatakse, et ei ole vaja enam iganädalaselt kohtuda. Jäävad jooksvalt kokkulepitavad tööd. Suve lõpupoole on ehitaja tagasihoidliku tseremooniaga andnud teatrile tagasi Diele ajaloolise võtme. Piknikukorvis pudel viina, mõned võileivad ja taldrikud. Viin jääb selle päeval joomata. Aega ei ole, teater vajab muudes asjades tähelepanu. Panin piknikukorvi ühte kohta mõneks päevaks hoiule (võikud said söödud) ja tagastasin korvi 2026. aasta jaanuaris. Viin ootab senini ehitajaga joomist.
Kasutusloa saamise protsess on täies hoos. Mitte veel käes, kuid siiski käegakatsutavas kauguses. Kuu varem käis Saksamaalt Prof. Stephan Rolfes suure saali lavatehnoloogiat koormamas ehk testimas. I-talade läbipaine täiskoormustel ei olnud hästi. Masinaruumis tuleb minna talade tugevdamise kallale. Aga seal ei ole ju enam ruumi. On varemgi igasuguste asjade jaoks ruumi leitud, küllap leitakse sealgi mingi ruum.
Protokollis nenditakse: „Lepingu lisa nr 26 on allkirjastatud. Rohkem lisatööde pakkumisi ei koostata.“
Hakkab looma.
Teater peab oma jõulupeo uues hoones.
Veebruar 2025
Teatri sünnipäev on uues teatrimajas. Uue osa parkett, kaks korrust maa all, on hakanud seinast lahti tulema või õigemini kõik märgid viitavad sellele, et küll ta tuleb, kui juba tulnud ei ole. Aprillis algavad uues majas kuue uuslavastuse, avamiseks planeeritud lavastuste proovid. Ventilatsioon uues osas tuleb lahti võtta. Seadmetele tuleb lisada niiskuse ja kuivatamise tarbeks lisaseadmeid. Käib usin sisearhitektuurse uuenenud plaani plaanimine. Teater ja arhitektid istuvad tunde ühise laua taga. Vaadatakse kõikide asjade tegumoodi, koguseid jms. Leitakse ilusaid ühisosi. Valgus liigub ajagraafikus, heli on omadega tähtaegadest täiesti maas. Tehnoloogiliselt saab olema kõige keerulisem kogu helimaailma loomine üle maja. See tundus projekt, mis pidi lihtsamalt minema, aga osutus kõige keerulisemaks. Väiksemate hangetega soetatakse majja nii üht kui teist. Planeeritakse kolimist. Kuidas teha nii, et kohe kui Salmes etendustegevus lõpeb, saab tegevused Laiale tänavale üle tuua, kontoripool Pikalt tänaval Laiale. Kui palju võib ühel teatril asju olla! Teame, et neid on palju, aga siiski, kui palju võib ühel teatril päriselt asju olla! Ei tule ka see suvi puhkusega. Ehk suvi 2026.
Oktoober 2025
Teater avab oma uksed 10.10.2025 viie uuslavastusega ühel õhtul. 60 aastat unistust on valmis … vähemalt nii, et saame oma külalised imeliselt vastu võtta. Algab etendustegevus. Teater elab kimpsude-kompsude otsas. Publikutsoonis tehakse viimase kuuga „saltosid“. Öö enne avamist paigutatakse seina töötajate pilte. „See on alati nii, et päev enne avamist käib üks suur jooksmine.“ Ei lohuta. Ei lohuta ka imeliste Läti partnerite (lavatehnoloogia paigaldajad) juba aasta alguses tehtud kommentaar, et kui Riia Uut Teatrit avati, oli seal palju suurem segadus kui meil juba aprillis. Avamisel Laial tänaval läheb silm märjaks. Ilus ja uskumatu. Olgu, 11.10.2025 ei ehita, aga 12.10.2025 ehitame edasi. Ei ole veel valmis. Ja juba paistab otsast garantiide maailm.
Tänutunne avamise puhul on nõnda suur, et ei teagi, keda kallistada, kuhu astuda, kuhu istuda, kuhu vaadata. Selle projekti juures on ilma liialdamata olnud sadu inimesi, kes on aidanud kaasa sellele, et sajandi ehitus saaks avada oma uksed teatrikunstile ja inimestele, kogu teater on vastu pidanud. Imelised inimesed!
Poeesia ja ilu, segatuna lõpututesse pikkustesse venivate vaja-teha-nimekirjadega jätkub. Eks see käi teatriehituse juurde, vähemalt teisiti ma seda ei tea. Ajakirjanik küsib: „Kuidas on olla teatrijuht ilma ehituseta?“ Ei tea, ei ole niimoodi teatris töötanud.
60 aastat on selle teatri kunstiliste imeliste saavutuste kõrval olnud paralleelselt sõber nimega ehitus. Ehk mõne aasta pärast saame olla lihtsalt Tallinna Linnateater.
Linnateatri avamine 10.10.2025