Eessõna | Vastu hämarust

Oliver Berg
projektijuht

Õhus on tunda sügist, veel üht. Päevad jäävad lühemaks, õhtud pikemaks. Hämarus kasvab õhtutega ühes. Ja ta jätab meile ruumi, mille täitmisel võib kujutlusvõimest alati tuge leida. Nii sätib ka Tallinna Linnateater end 54. hooaja kujutluse laineile. Oodata on nii mõndagi.

Hooaja esimene esietendus toimub 6. oktoobril, kui Hobuveski lavalaudadele jõuab Mehis Pihla lavastatud „John“. Näidendi ameeriklannast autor Annie Baker võitis muuseas 2014. aastal Pulitzeri preemia. Inimsuhete varjatud keerdkäikudest kõnelev draama viib vaataja kaasaegsesse Pennsylvaniasse, kus ühte Gettysburgi isepärasesse külalistemajja saabub noor paar, kes justkui peaks pilvitult oma väikest puhkust nautima. Aja möödudes ilmuvad aga pilvedena välja küsimused, mis igas suhtes ühel hetkel vastu vaatavad ja pooled proovile panevad. Kergeid vastuseid pole kusagilt võtta.

Ajalise ja ajatu astme võrra intensiivsema sümbioosiga tegeleb Florian Zeller oma näitemängus „Mineku eel“. Eesti teatripublikule juba tuttava autori näidendi äratab Linnateatri Taevalaval alates 27. oktoobrist ellu Hendrik Toompere (eelmisel hooajal võis Linnateatris veel viimaseid kordi näha Toompere Nikolai Gogoli samanimelise romaani ainetel valminud lavastust „Surnud hinged“, seda samuti Taevalaval). Mida me mäletame kohatud kohtadest, mida inimestest? Mis neist kohtumistest alles jääb? Ja kuidas elada meie ajastu loosungite järgi olevikus, selles hetkes, kui minevik astub tulevikuga ühte sammu? Leppimine on peen kunst.

Aga lisaks tavarepertuaarile tuleb ka muud. Alustame sügisest uue kontserdiseeriaga, et tutvustada Hobuveskis lähemalt artiste, kes on jätnud oma jälje teatri- ja filmimaailmale. Esmalt sihime igasse aastaaega ühte kontserti. Juba 12. septembril esineb Ardo Ran Varres Film Music Band (muuhulgas lõi Ardo Ran Varres muusika suvel esietendunud Diana Leesalu suvelavastusele „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad“). Info järgmiste kontsertide kohta avalikustame jooksvalt sügisel.

Ja loomulikult on 2018 Talveöö Unenäo aasta. Seekordne Tallinna Linnateatri festival toimub 9.–15. detsembril ja keskendub ühele enam hinnatud Euroopa teatritegijale, Alvis Hermanisele. Toome Tallinna eri mängupaikadesse viis erinevat lavastust, mis on pannud aluse Hermanise rahvusvahelisele edule („Must piim“, „Läti armastus“, „Brodski/Barõšnikov“, „Pikk elu“ ja „Oblomov“; lisaks eriprogramm „Šukšini jutustused“ koostöös festivaliga Kuldne Mask Eestis). Tegu on mahult senise suurima Talveöö Unenäo festivaliga. On põhjust oodata meeldejäävaid teatriõhtuid repertuaariga, mida igapäevaselt pole kodumaal võimalust tunnistada.

Niisiis, nagu igal uutest algustest kõneleval sügisel, tegevust jätkub. Oma uute tegudega alustab Linnateatris ka uus peakunstnik Kristjan Suits, kes haarab sarvist ka loodetavasti – lõpuks! – järgmise peatükini jõudvas Tallinna Linnateatri hoonesaagas. Nagu on elukogenud mehed ja naised tõdenud juba aegade algusest – iga algus on millegi lõpp. Plaanide järgi jääks algav 2018–2019 hooaeg sellekujulistes Laia tänava ruumides viimaseks. Arhitektuuribüroo Salto nägemus uue hoonekompleksi terviklahendusest ootab teostamist, 2019. aasta sügisel peaks ehitustegevus juba käima.

Jah, tulemas on nii mõndagi. Ehk jääme oma tegudes ootama, loodetavasti rahuliku meelega, sest oodata saab lõpuks ka ilma üleliigse ärevuseta. Pealegi, hämarus toob asjad uues valguses esile.