Otsingutulemused:
Lavastaja Adolf Šapiro on Eesti teatri üks armastatuim ja hinnatuim külalislavastaja. Tema käe all on lavale jõudnud nii möödunud kui praeguse sajandi silmapaistvaimateks teatrisündmusteks saanud lavastused, millest igaüks on kindlustanud koha eesti teatriloos. Lisaks kiitvatele arvustustele ning rahulolevale publikule meenutavad Šapiro prooviprotsesse hea sõnaga ka eesti näitlejad.
Adolf Šapiro sündis 4. juulil 1939 Harkovis, lõpetas 1962. aastal sealse teatriinstituudi ja täiendas end hiljem Moskvas Maria Knebeli käe all, keda ta peab oma olulisimaks mentoriks. Kolmkümmend aastat oli Adolf Šapiro juhtfiguuriks Riia Noorsooteatris, sellest suurema osa, aastatel 1964–1992, peanäitejuhina. Samal ajal õpetas ta Riia Konservatooriumis, kus tema käe all lõpetas üks lavastajate ja kolm näitlejate kursust. Hiljem on ta tegutsenud vabakutselise lavastaja ja teatriõppejõuna ning töötanud lisaks oma kodulinnale Moskvale paljudes maailma riikides nii Euroopas, Aasias kui ka Ameerikas. Ta on kirjutanud arvukalt teatrialaseid artikleid ja avaldanud kaks raamatut – „Entr’acte“ ja „Nii sulgus eesriie” (ilmunud eesti keeles 2001). 1992. aastal valiti ta Stockholmis rahvusvahelise laste- ja noorteteatrite ühenduse ASSITEJ esimeheks. Ühtlasi on Šapiro tegutsenud ka teles ja filmis.
Eestisse lavastama kutsus Šapirot toonane Noorsooteatri peanäitejuht Voldemar Panso. Esimene lavastus sündis siin 1971. aastal, kui teatri etteotsa oli nimetatud Mikk Mikiver. Materjaliks oli Tšehhovi „Kirsiaed“. Seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel järgnesid tööd teistes teatrites – Tšehhovi „Kolm õde“ Draamateatris, Albee „Kes kardab Virginia Woolfi?“ Endlas ja Tolstoi „Elav laip“ taas Draamateatris – ning alates üheksakümnendate teisest poolest, mil endine Noorsooteater oli juba hakanud tegutsema Tallinna Linnateatri nime all ja teatrit juhtima tulnud Elmo Nüganen, on Adolf Šapiro olnud siin oodatud. Elmo Nüganeniga on sidunud teda ka koostöö Moskva teatris Et Cetera, kus Šapiro tõi 2007. aastal välja Bradbury ulmepõnevikul põhineva „451 kraadi Fahrenheiti“, milles Nüganen mängib peaosa.
Adolf Šapiro on pälvinud omaaegse Läti NSV teenelise kunstniku aunimetuse, rahvusvahelise Stanislavski preemia ja mitmeid muid mainekaid teatriauhindu. Linnateatris lavastatud „Kolmekrossiooper“ tõi talle parima lavastaja preemia festivalilt „Baltiiski Dom“, „Isad ja pojad“ Eesti teatri aastaauhinna parimale lavastajale 2002, Eesti Kultuurkapitali aastapreemia 2002 ja lavastajapreemia festivalilt Draama 2003. Eesti riik on tunnustanud Adolf Šapiro tegevust Maarjamaa risti III klassi teenetemärgiga.
4. juulil saab Adolf Šapiro 80-aastaseks. Juubeli puhul ehtis Tallinna Linnateater Panso saali seinad meenutuskildudega Šapiro unustamatutest lavastustest, mis erinevates Eesti teatrites publiku ette on jõudnud.