Pärast üheksa-aastast pausi on Tallinna Linnateatril taas rõõm ja au teha koostööd Moskva lavastaja Adolf Šapiroga, kes toob Taevalaval välja Madis Kõivu näidendi „Tagasitulek isa juurde“. Šapiro jaoks, kellel on olnud Eestiga kauaaegne ja süvitsiminev kokkupuude, on see siiski esimene kord lavastada eesti dramaturgiat.

„Iga kord, kui ma Eestis lavastan, püüan leida niisuguse materjali, milletaolist ma varem siin teinud ei ole – et mul endal oleks huvitav ja vaataja näeks mind uues kvaliteedis,“ räägib Šapiro. „Sellepärast olen kogu aeg suunda muutnud – Tšehhov, Brecht, Albee, Turgenev, Pirandello… Elmo Nüganen pakkus mulle välja Madis Kõivu näidendi „Tagasitulek isa juurde“. Alguses suhtusin kõhklevalt. Mulle on eri riikides ka varem pakutud selle kultuuriruumi näitemänge. Idee on iseenesest hea, sest huvitav on vaadata, mis pilguga teisest kultuurist pärit inimene materjali näeb, aga see teeb mind alati ettevaatlikuks. Lugesin teksti läbi ja mulle väga meeldis. Kui see oleks olmeline näidend, ei oleks ma ilmselt ettepanekut vastu võtnud, sest näitlejad teavad Eesti olustikku niikuinii paremini kui mina. Kuid see tekst on küll ühelt poolt rahvuslik, selles on valu ning püüd ajalugu mõista ja mõtestada, aga teisest küljest käsitleb see igavikulisi teemasid: kes ma olen, kust ma tulen ja kuhu ma tagasi lähen? Näidendi vorm on võluv, autor ei järgi dramaturgilisi kaanoneid, vaid kirjutab nii, nagu ta mõtleb, ühendab alateadvuse voo väga täpse detailide kirjeldamisega. Maja, kus tegevus toimub, on justkui Noa laev, mis liigub läbi aja. Mulle meeldib lavastada näidendeid, mille kohta ma kohe alguses ei tea, kuidas seda teha. Tuntud võtmega seda teksti ei ava. Ka publiku jaoks võiks see olla põnev.“

„Tagasitulek isa juurde“ põimib endas Madis Kõivule omasel poeetilis-mängulisel moel kilde erinevatest aegadest, keskendudes peamiselt 60-aastase Tagasitulija mälestustele oma perekonnast ning kodust 1930ndate ja 1940ndate aastate Valgas. Tegemist on eesti näitekirjanduses juba klassikuks saanud Kõivu ühe tuntuma näidendiga, mille seadis esmakordselt 1993. aastal Eesti Draamateatris lavale Priit Pedajas. Ka Adolf Šapiro lavastus jätkab omal moel viimastel aastatel mitmeid ühiseid teatriprojekte hõlmanud koostööd Linnateatri ja Draamateatri vahel, sest peaosas astub külalisena üles Draamateatri näitleja Lembit Ulfsak.

Auhinnad

Lembit Ulfsak – Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parima meespeaosa eest, 2016
Epp Eespäev – Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parima naiskõrvalosa eest, 2016
Vladimir Anšon – Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parima kujunduse eest, 2016
Emil Kallas – Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parima lavastust toetava kujunduse eest, 2016

Meediakaja

"Lavastaja Adolf Šapiro tagasitulek", Maaleht 24.05.2015
Intervjuu Adolf Šapiroga, Raadio 4 saade "Eesriie!" 5.09.2015
"Tallinna Linnateatris esietendub Madis Kõivu näidend "Tagasitulek isa juurde". Lavastajaks on külalisena Adolf Šapiro.", ETV Aktuaalse kaamera kultuuriuudised, 15.09.2015
OP! saate intervjuu Adolf Šapiroga, ETV, 15.09.2015
"Arvustus. Titaanide kohtumine - meisterlik, ent elutu", Kultuur.err.ee, 19.09.2015
"Täiesti teistsugune valgus", Sirp, 2.10.2015