„Depressioon on aastaks 2030 suurim töövõimetuse põhjustaja maailmas.“
„Depressioon on moehaigus.“
„Depressioon on aladiagnoositud.“ 
„Depressioon on üleravitud.“ 

Peetakse normaalseks, et kui inimesel on kopsupõletik, läheb ta arsti juurde. Aga kui inimesel on depressioon? On neid, kes nimetavad depressiooni moehaiguseks ja väljamõeldiseks, on neid, kes kaotavad sellele oma töövõime ja rõõmu, on neid, kes kaotavad sellele oma elu.

Tallinna Linnateatri ja Eesti Draamateatri koostöös sündinud lavastused “Harakale haigus...” ning “Varesele valu...” toovad vaataja ette tegelike Eesti inimeste lood oma depressioonist ja tervenemisest. Lavastuste aluseks olid intervjuud noorte inimestega, kes on suurema osa lapsepõlvest kasvanud juba vabas Eestis. Lavastajaid huvitas, miks on depressiooni haigestunute osakaal Eestis vaatamata heaolu kasvule pidevalt suurenenud, eriti noorte seas, mis on depressiooni põhjused ja ennekõike kuidas sellest võitu saadakse. Tulemuseks oli neliteist inspireerivat lugu, mis jagunevad kaheks erinevaks lavastuseks, mida mängitakse ühel ja samal õhtul kahes erinevas kohas. „Harakale haigus...“ etendub Tallinna Linnateatris ja „Varesele valu...” Eesti Draamateatris. Tinglikult on need ühe lavastuse kaks osa, mis lõpuks omavahel kokku saavad, kuid mis on täiesti terviklikud ka eraldiseisvana.

Need lavastused on sündinud mitte selleks, et võtta lootust, vaid et seda anda.


Noh, see depressioon ongi, vaata, sellest ei räägita, see ongi nii ebamäärane. Tundus, nagu mul peaks midagi rohkem viga olema. Et umbes, kui hulluauto tänaval sind taga ei aja, et sind kinni pista, siis ei ole midagi veel piisavalt viga. (Maria*)

Tavaliselt, kui näed kedagi, kes on äärmiselt õnnelik, siis ta võib olla tegelikult seltskonna kõige õnnetum inimene… Ka minuga oli nii, ma võisin olla äärmiselt õnnelik ja inimesed ei teadnud, et mul on suuri probleeme, sest sa peidad… (Tolja*)

Me kõik oleme tegelikult natuke ebanormaalsed. Ja ma ei kujuta ette 20–30 aasta pärast, milline see ühiskond saab olema, kui inimesed ei hakka nägema seda, et enamikul meist on mingid probleemid või enamik meist on haiget saanud elus... (Benita*)

Oma lapsi sa tahad kasvatada ikka teistmoodi. Sa tahad pakkuda oluliselt rohkem. Mina näiteks ei mäleta, et minu isa oleks minuga malet mänginud, väljas jalutamas käinud või... Meil on õhtud, kus me istume poistega lihtsalt maas ja räägime maast ja ilmast. (Veljo*)

Üks asi, mida mina tean, et ma hakkan kirjutama komöödiaid asjadest, mis ei ole absoluutselt  naljakad. Ma arvan, et see aitaks – naer. (Iisak*)

*Kõik nimed on muudetud

Preemiad 
Valitud hooaja parimaks lavastuseks ajakirja Teater. Muusika. Kino hooaega 2013/2014 hinnanud kriitikute poolt.

Paavo Piik ja Mari-Liis Lill – festivali Draama 2015 Balti Teatri Foorumi parima näidendi preemia Eesti Draamateatri ja Tallinna Linnateatri ühisprojekti „Varesele valu…“ ja „Harakale haigus…“ eest.

Meediakaja

"Siin- ja sealpool paberseina", Teater.Muusika.Kino, oktoober 2014
"Sügav surve", Eesti Ekspressi Areen, 17.04.2014
"Draamateatri punk ja Linnateatri proge", Eesti Päevaleht, 2.04.2014
"Poks depressiooni vastu", Postimees, 29.03.2014
"Pilk klantspildi taha", Postimees, 25.03.2014
"Paavo Piik: teater saab depressiooni vastu aidata", ETV kultuuriuudised, 12.03.2014
"Depressioonist, aga mitte depressiivselt", Eesti Draamateatri ajaleht, sügis 2013

Lisalugemist 

"Lööme ajus korra majja!", Postimees, 19.04.2014
"Stereotüüpidest ja stigmadest", Eesti Ekspressi Areen, 17.04.2014

Vaata ka 

Peaasi.ee - vaimse tervise nõustamis- ja infoportaal noortele.