Lavastaja Priit Võigemast: "Olen selle Hamleti teemaga juba varem flirtinud - lavastuses "Hecuba pärast". See oli rohkem nagu naljaga pooleks. Andsin "Hamletile" niiöelda sõrme, aga tema võttis terve käe ja lahti enam ei lasknud. Nii me siis uitame juba kolm aastat käsikäes. Ja millegipärast kummitab peas üks luuletus või õigemini laul: "Ei mullast Sul olegi enam suurt lugu, kui kõndima õpid parkettide pääl. Sääl ununeb loodus ja loomise lugu ja kõrvadest kustub Sul põldude hääl. Võib-olla Sul sügavas kripeldab sugu, kui õhtuti mõttesse mõlgutad pää. Kui küsid, kas kividel kängub Su sugu, kui pooleni ööni Sa unne ei jää. Üks mõte toob teisele mõttele ainet ja mõeldes Sa veelgi värdjamaks jääd. Kõrv eristab eetrist vaid lõputut lainet, kui külmast kapist tood jahedat jääd." (Sõnade autor Hando Runnel, esitanud ansambel Ruja.) Mida see tähendama peaks? Naljaga pooleks võib öelda - tont seda teab."