Uudisvoog

Uudised RSS

Linnateatri näitlejad Eesti Kontserdi kontserdil "Evald Vain 100. "Optimist""

04.11.2015
2015. aastal möödub 100 aastat helilooja Evald Vainu sünnist. Eesti Kontserdi algatusel ning Riina Roose ja Maano Männi eestvedamisel toimuvad selle olulise tähtpäeva puhul kontserdid, mis meenutavad Vainu ja tema kaasaegseid. 20. novembril Vanemuise kontserdimajas, 21. novembril Pärnu kontserdimajas, 22. novembril Jõhvi kontserdimajas ja 24. novembril Estonia kontserdisaalis astuvad üles Linnateatri laulvad näitlejad Hele Kõrve, Liis Lass, Maiken Schmidt, Andero Ermel, Mikk Jürjens, Veiko Tubin, Mart Toome ja Rain Simmul. 

Evald Vainu elu ja loomingu kohta põhjalikuma info leidmine ei ole just eriti lihtne ülesanne. Igal pool, kus temast vähegi juttu tehakse, mainitakse muuhulgas, et see helilooja on saanud teenimatult vähe tähelepanu. Palusime Linnateatri muusikaala juhatajal ja kontserdi eestvedajal Riina Roosel rääkida, mis mees see Vain õieti oli ning mis võib olla põhjuseks, et nii andekas muusik ja helilooja pisut oma kaasaegsete varju jäänud on. 
 
Riina Roose: Evald Vain sündis 1915. aastal. Ajal, mil Esimene maailmasõda käis. Eks juba see asjaolu paneb tema elule ja loomingule oma pitseri. Käisin eile Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis, et mingeidki andmeid tema kohta saada, sest isegi leksikonis on väga vähe kirjas. Peamine mainimisväärne asjaolu Vainu haridusteest on see, et ta lõpetas viiuli eriala 1938. aastal Tallinna Konservatooriumis, Johannes Paulseni klassis. Johannes Paulsen oli baltisakslane, keda loetakse meie viiulikoolkonna rajajaks. Paulseni juures on muide õppinud eraviisiliselt ka üks meie armastatumaid lastekirjanikke Eno Raud ning suur hulk suurepäraseid viiuldajad. 1944. aasta tegi kahjuks muidugi oma töö – kes küüditati, kes põgenes välismaale. Kusjuures just paljud keelpillimängijad, kes kodumaalt tol ajal lahkusid, said oma erialal tööd, sest nende tase oli niivõrd kõrge. Igal juhul oli see meeletu kaotus, sest eks see koolkonna rajamine ja kõlakultuuri saavutamine ole ju väga pikaajaline protsess. 
 
Üks asi, mida Paulsen õpetas, oli see, et pilli ei mängita ainult omaette, vaid tuleb osata ka teisi kuulata ja laiemalt oma muusikalist mõtlemist arendada. Vain õppis lisaks viiulile ära veel ka saksofoni ja oboe ning töötas ERSO-s ligi 30 aastat oboemängijana. Ja kuna Paulsen arendas oma õpilastes orkestraalset mõtlemist, huvitus Vain ka sellest ning kirjutaski lisaks vokaalmuusikale ka palju instrumentaalpalu orkestrile. Ja peab mainima, et just seda viimast valdas ta eriti hästi. 
 
Kõikide Evald Vainu laulude tekstide autor on tema abikaasa Erika Vain. Tuleb küll tunnistada, et mingis mõttes kannavad need laulusõnad oma aja pitserit ja võivad meile praegu tunduda kohati pisut lihtsakoelised, kuid samas kerkib nende hulgast esile näiteks kõige tuntum lugu „Ei kunagi“, mis on äärmiselt kõrge kvaliteediga. 
 
Kui võrrelda Vainu näiteks tema kaasaegsete Uno Naissoo, Raimond Valgre, Boris Kõrveri või Valter Ojakääruga, siis on tõesti Vainul tõeliselt tuntud hitte vähem. Samas olid tema loomingus kõige tähtsamal kohal just instrumentaalpalad, mille autorite vastu paratamatult tuntakse vähem huvi. 

Kuna Evald Vain sündis 1915. aastal, siis kasvas ta üles ikkagi Eesti Vabariigi ajal. Nagu öeldud, on tema kohta säilinud vähe andmeid ja millegipärast ei ole ka kolleegid temast palju rääkinud. Valter Ojakäär on maininud, et Vain olla olnud selline järsu ütlemise ja väga sirge seljaga mees. Kui vaadata tema loomingut, siis on näha, et tal on õnnestunud pääseda mingite oktoobrirevolutsiooni tähtpäevade auks kirjutamisest. Tundub, et ta oli väga eestiaegne inimene ning keeldus mingeid asju kaasa tegemast. Vainu kohta on räägitud, et ta ei tahtnud kunagi Venemaale sõita, kuigi vahel pidi koos orkestriga seal siiski esinemas käima. Räägiti, et ta olevat juba Tartus mantli selga pannud ning rongi ukse juurde seisma läinud. Ei suutnud ära oodata, et saaks juba ükskord koju Tallinnasse tagasi. 
 
Kuid kust tuli idee korraldada kontserdid?

Riina Roose: Idee pakkus välja Eesti Kontsert. Kuna 100 aastat on ikkagi selline ümmargune tähtpäev, siis seda peaks väärikalt tähistama. Üks eestvedajatest on ka viiuldaja Maano Männi, kes põhiliselt töötab Soomes, aga kes on omal ajal Vainu muusika enda jaoks avastanud ja seda ka salvestanud. Maano Männi vastutabki kontserti instrumentaalse osa eest ning Linnateatri näitlejad esitavad laule ning muud huvitavat. Püüame anda ülevaate sellest omalaadsest heliloojast ning tema ajast. Kontserdil kõlab nii tema enda kui ka tema kaasaegsete heliloojate muusika.  

Vaata lisa Eesti Kontserdi kodulehelt.