Meediakaja

Meediakaja RSS

Teatriküljed: "Valmisolek on kõik. Priit Võigemast tegi teatriajalugu"

22.12.2012
Õnnelikud juhused on õnnelikud juhused. Juhtus nii, et just samal päeval, kui olime Priit Võigemastiga leppinud kokku intervjuu kontserdi "Sündinud Raplamaal" tarvis juhtus.

On 5. november 2012.astal, kell on pisut kolm läbi. Tallinna Linnateatris tuleb mu juurde Evelin Võigemast ja ütleb, et Priit tuleb küll, aga jääb veidi hiljaks. Ta teeb proovi. Õhtul on ta lavastatud „Hamleti“ etendus. Lavastus on äsja esietendunud ja seega pole proovumises uudist, on loomulik. Evelin siis pisut hiljem seletab. Ja mina ei saa pisut hiljem Priidult küsimata jätta:(Enne intervjuud räägime seda, et lasen videost aja kokkuhoidmise tarvis oma küsimused välja lõigata, et kui Priit saab, siis ta võiks vastata täislausetega. Ja olgu see ka öeldud, et ta on äkki väga väga rahulik...  Olgu öeldud seegi, et Priidul on seljas "Hamleti" esimese vaatuse kostüüm ja käes tekstiraamat, lavastus kestab 3,5 tundi ja peategelane on laval pea kogu selle aja. MM

Sul on täna esietendus?
Jah, mul on täna esietendus.

Kas sa  hommkul teadsid seda?
Ei, ma hommikul ei teadnud seda.

Miks sul on täna esietendus?
Täna on esietendus sellepärast, et Alo Kõrve, kes mängib Hamletit, on vigastanud oma selja. Käis arsti juures ja tehti talle süstid, aga selgus, et ei aita. Ja selle asemel, et etendus ära jätta, siis võtsime vastu siukse otsuse, et ma siis teen püstoli, nagu teatrikeeles seda nimetatakse.
 
Oled sa kunagi mõelnud sellele, et mängid Hamletit?
Olen ikka. Olen ikka, jah, aga mitte nii ootamatult.
Lavastades... ... lavastades ma mängisin kõik rollid läbi. Kaasaarvatud Ophelia ja Gertrud. See on tore näidend ja ma ei tahaks seal loobuda mitte ühestki rollist. Ma oleks valmis... ma oleks nõus seal mängima igaühte, kaasaarvatud Ophelia ja Gertrud. 

Oskad sa mõelda nii ka, et Raplas sündimine, kasvamine ja kooliskäimine, on kuidagi põhjuseks ja on mõjutanud seda, et sa täna Tallinas Hamletit mängid? 
Jah, kui me niivõrd veidralt laseme oma mõttel lennata. Olgem täpsed, ma olen Alust, Alu ja Rapla vahe on kaks kilomeetrit. Kaks ja pool kilomeetrit, aga sisemine vahe on küll natukene suurem. Kui mõelda „Hamleti“ peale, ega mul keskkoolist on väga vähe meeles. See on tõesti nagu mäluauk, aga ühte hetke ma mäletan küll: kui meil anti valida, kes tahab mingit raamatut lugeda ja selle kohta analüüsi kirjutada, siis juhuslikult sattus minu kätte „Hamlet“. Ja sellest ma siis ka kirjutasin. Kui ma nüüd tagantjärgi mõtlen oma keskkooli kirjandite ja selle vähese mõttetegevuse peale, mis ma sellele ajal mõtlesin, enda süül muidugi, siis see (kirjutamine) oli üks väga oluline moment minu jaoks. Teadmata üldse või omamata mingisugust fantaasiat ega kujutlust sellekohta, et ma võiksin tahta saada näitlejaks.  Noh ja siis muidugi Krista Olesk ja Kooliteater ja Uku (Uusberg). Paratamatult see kõik kuidagi märkamatult kuidagi juhtis mind sellele rajale.

Kui palju sa täna oled Raplamaaga, seotud, lapsepõlvega seotud, koduga seotud? Väga vähe. Mul on järgi jäänud väga vähe sõpru kodukohas. Aga need, kes on, need on sõbrad. Jah, ja nüüd mul on maakodu Raplamaal, Kivi-Vigalas.

Üllatav, miks sa just selle kandi valisid? 
Eks me otsisime mujalt ka. Ema on mul Mulgimaalt, aga kui me sinna Kivi-Vigalasse sattusime, siis ma ei tea, mis asi see on. Kui nüüd romantiline olla, siis võib-olla seal oli niisugune ürgne kutse. Igal juhul ma tundsin ennast seal ära.

Kui sa peaksid oma tuttavatele selgitama, miks Raplamaa hea on, kuidas sa seda teeksid?
Ma olen mõelnud selle pele, aga ei oska seda öelda. Ma ei oska vastata. Kui ma enda (ohkab) lühikese eluloo peale mõtlen, siis seal on nii palju juhuslikku ja niipalju, ma ei tea siis, on see saatus või? Paljude inimestega, kes on mind ilmselt endalegi teadmata väga, väga tugevalt mõjutanud, olen ma kohtunud puhtalt juhuse tahtel. Need juhused on leidnud aset seal Raplas, koolis, lasteaias, muusikakoolis..., et ma ei tea, kas see kuskil mujal oleks juhtunud? 

Jäin mõtlema, et miks sa arvad, et see juhus on? 
Ma ütlesin, et saatus ka. Kas sellel niiväga saab vahet teha, ma ei ole kindel, mis on saatus, mis juhus?

Sul peab õhtuks olema peas terve Hamleti tekst. On seal mõni tsitaat saatusest? On, seal on niipalju tsitaate, et ma ütleksin, et seal on igas neljas reas rohkem mõtet kui mõnes kaasaegses näitemängus. Üks, mis kirjeldaks praegust olukorda päris täpselt: „Me trotsime endeid. Ka varblase kukkumine on ettemääratud. Kui see nüüd ei juhtu, siis ükskord juhtub see ometi. Valmisolek on kõik.“ 

Margus Mikomägi, Teatriküljed 12/2012