Meediakaja

Meediakaja RSS

Tallinna Linnateatri seiklusliku ja maagilise "Krabati" nimiosas on Märt Pius

22.01.2015
31. jaanuaril kell 19 Põrgulaval esietenduva Otfried Preussleri samanimelise armastatud jutustuse dramatiseerijaks ja lavastajaks on Diana Leesalu. Laval on pea kogu Linnateatri noorem meesvägi, Maiken Schmidt ja vanameister Andrus Vaarik. Muistsel legendil põhineval lool on auväärne koht ka Linnateatri ajaloos - tegu on 1965. aastal Noorsooteatrina asutatud teatri järjekorras 400. esietendusega.


Märt Pius Krabatina proovisaalis. Foto Siim Vahur

„Krabat“ räägib samanimelisest kerjuspoisist, kes üksildasse veskisse veskipoisiks sattudes mõistab peagi, et valge jahu asemel jahvatatakse seal mustemast mustemat maagiat ja veskipoiste üle valitsev mölder pole mingi lihtne Meister. Krabat satub maailma, mis on täis saladusi ja müstikat, puutudes kokku kurjuse ja surmaga, aga ka vapruse, eneseohverduse ja ustavusega. 
 
„„Krabatit“ on enamasti lavastatud kui lõbusat lugu võluripoiste imetabaste juhtumistega, minu jaoks aga on tähtsamad teemad selles raamatus hoopis teised,“ räägib lavastaja Diana Leesalu. „Kas teiste inimeste ees üleloomulike võimete abil eelise saamine kaalub üles pideva surmahirmus elamise? Ja mis jääb järgi sõprusest, moraalist ja empaatiavõimest, kui käib pidev võitlus ellujäämise nimel?“ 
 
17. sajandist pärit vendi päritolu Krabati legend on läbi teinud mitmeid muutumisi, ent avaldab elavat mõju ka tänapäeva kultuurile: siiamaani peetakse Krabatfesti, Krabatile on pühendatud arvutimäng ning seda nime kannab ka üks rockbänd. 
 
„Meie lavastuses Meistrit kehastav Andrus Vaarik nimetas ühes proovis „Krabatit“ gooti „Harry Potteriks“. Minu meelest väga hästi öeldud. „Krabatis“ on peidus kõigi nende võlurilugude kõige olulisem ja sügavam tuum, selle muinasjutu põhiidee ja üdi. Ilma popkultuurilise detailirohkuse ja mastaapsuseta,“ kommenteerib lavastaja seda, miks „Krabat“ ka täna elav lugu on. 
 
Maagilisest võlukunstist täidetud maailma loomisel on lavastajale abiks mastaapse lavakujunduse loonud kunstnik Jaagup Roomet, kelle töö Linnateatri suvelavastusega „Pál-tänava poisid“ tõi talle möödunud aastal teatri aastapreemiate jagamisel parima kunstnikutöö nominatsiooni. 
 
Nõiakunsti oskuste arendamisel on näitlejaile abiks olnud mustkunstnik Meelis Kubo; maagiat loob NULLpiksli meeskonna video- ja Emil Kallase valguskujundus ning Ardo Ran Varrese originaalmuusika. Koreograaf on Maiken Schmidt, lavavõitluse õpetaja Indrek Sammul, lauluõpetaja Riina Roose. Lavale astuvad Märt Pius, Andrus Vaarik, Mikk Jürjens, Alo Kõrve, Tõnn Lamp, Indrek Ojari, Priit Pius, Mart Toome, Andero Ermel, Veiko Tubin, Henrik Kalmet, Karl-Andreas Kalmet, Kaspar Velberg, Argo Aadli ja Maiken Schmidt. Dramatiseeringu tegemisel on kasutatud Linda Ariva tõlget „Krabatist“.
Linnateatri „Krabat“ on mõeldud nii täiskasvanutele, kes armastavad maagiat, seiklusi ja muinasjutte, kui ka noorematele vaatajatele. Süngete elementide tõttu ei ole lavastus eelkooliealistele siiski soovitatav.