Meediakaja

Meediakaja RSS

Postimees: "Mõrv publiku silme all"

18.03.2014
Kui vaatasite eile õhtul hinge kinni pidades ETVst kriminaalsarja "Kuritegu", siis otsige maa pealt ja maa alt võimalust osta pilet Tallinna Linnateatri lavastusele "Aju jaht, kirjutab Heili Sibrits. 

Sest nii veenvat krimkat pole eesti teatris näinud ka poliitikust teatrimehe Jaak Alliku silmad. Aga tema on näinud aastakümnete jooksul igasugust teatrit. 
 
Mõrvade näitamine on eesti filmides ja krimiseriaalides üks piinlikke hetki, sest need pole oma ohtras ketšupilikkuses usutavad. Aga "Aju jahis" on lavastaja Diana Leesalu suutnud väga väikeste trikkidega tuua publiku silme ette nii hirmujudinaid tekitava mõrva kui ka vaataja valuläve proovile paneva tapmiskatse (lavastus pole soovitatav alla 14-aastastele!). 
 
Leesalu lavastatud "Aju jaht" üllatab. Ja seda mitmel põhjusel. Esiteks Leesalu ise. Tema eelmine lavastus, noortele suunatud "Offline" oli küll vaatamata mõnele puudusele korralik töö, ent "Aju jahiga" jõuab lavastaja hoopis uuele tasemele. Leesalust on saanud arvestav konkurent linnateatri esilavastajale, peanäitejuht Elmo Nüganenile. 
 
Psühholoogilist pinget, mille suurmeister on Nüganen, leidub "Aju jahis" ohtralt. Samuti tempot ja lihtsat lugu, st nii lihtsat, kui üks ootamatute pööretega krimilugu saab olla.
Kirjanik Mark Styler (Indrek Ojari) saabub Kõrgendatud Turvalisusega Haiglasse Vaimupuudega Kurjategijatele, et teha intervjuu kuulsa sarimõrvariga. Aga kõik ei lähe sugugi plaanipäraselt. Kes on "Aju jahis" mõrvar, kus on tõde jne, kõik see selgub alles etenduse lõpus. 
  

Inglise romaanikirjaniku ja stsenaristi Anthony Horowitzi näidend annab tugevamad trumbid meesnäitlejatele. Indrek Ojari ja Allan Noormets ei jäta seda võimalust kasutamata ning näitavad, mis on neis peidus.

Eriti sooviks esile tõsta Noormetsa mängu. Ruumi sisenenud doktor Farquhar meenutab esimestel minutitel oma hooletu üleolekuga küll liialt "Õnne 13st" tuttavat advokaati Georg Sumbergi, ent see seos kaob mälust üsna kiirelt. Doktor on kõike muud kui Sumberg. Kusjuures just see, kuidas Noormets vahetab kehastatava isiku rõhuasetusi, on vaatamist väärt. 
 
Näidendist tingituna on Piret Kaldal kõige vähem mänguvõimalusi, kuid sellele vaatamata teeb ka tema tugeva rolli.

"Aju jaht" on tervikuna õnnestunud, siin täiendavad üksteist lavastaja idee, näitlejate mäng, näidendi valik, muusika, valgus ja lavakujundus. Soovitan etendust vaadates tähelepanu pöörata just detailidele – piltidele seinal, telefoniaparaadi värvile, raamatutele riiulis jne. Põnevaid vihjeid on selles haaravas loos mitmeid. See on vana hea teater. 

Heili Sibrits