Meediakaja

Meediakaja RSS

EPL: "Ladina-Ameerika teatrivitamiin oli magusmõrkjashapu"

22.12.2012
Neli Lõuna-Ameerika mandrilt jahedasse Tallinnasse toodud teatrilavastust andsid tänavusele Talveöö unenäo teatrifestivalile õigustuse tänu loodud pildi mitmekesisusele ja sealtmaalt toodud sotsiaalsele närvile. 

Teater on teater ja Eestiski kasutatud elemente kohtas kõigis neljas lavastuses. Et teistsugust peetakse väärtuseks tuleks eriti rõõmus olla Peruust pärit Yuyachkani teatritrupi tulemisest, sest selle teatri sisu ja keele nägemine on siinmail eriti õpetlik. Mängitud tükk „Viimane proov“ üllatas nii temaatika kui ka selle lahendamise poolest. Näitlejad mängisid seltskonda, kes valmistus vastu võtma peruu rahva armastatud heeroseid, kes on küündinud rahvuslike ikoonide kõrgustesse. Lavastus pakkuski publikule galerii Peruu riigi ja rahva olulistest märkidest, mida kummardatakse.  Vaataja sai lisaks kunstielamusele Peruu ühiskonna loo kiirkursuse. 



Napi teksti  aga rohke muusika ja rikkaliku visuaaliaga lavastus pakkus rahvuslike müütide lahtilammutamist, kusjuures see töö tehti nii peenelt ära, et terava huumori ja satiiri abil teadvustamise järel jäi Peruu ühiskonna koloss kõik kenasti püsti ja keegi ei pidanud end tundma solvatud laval jätkuvalt toimuvast lausa laadalikus võtmes tehtud pilast. 

Just see peenetundelisus on sellise poliitiliselt valuliku teema juures see, mida tasuks Eesti teatris õppida. Seletuseks niipalju, et Yuyachkani trupp koosneb vanema põlvkonna tegijatest, nii et tasakaalukus on selle loomulik osa. Eesti teatri poliitilisem pool on nooruslikum ja seetõttu ka rabedam. Äkki vajakski ühiskonnast rääkimiseks meie teater enam ühiskondliku kaalukuse saavutamiseks vanema põlvkonna kogemuslikku tuge. Et asi ühtlasi laiemapõhjalisem oleks. 

Argentiinast tulnud trupi lavastus „Talendid“ esindas head näitlejakultuuri ning küpset uue teksti kirjutamise taset. Tegu oleks kui osaga populaarsest Hollywoodi telesarjast „Sõbrad“, kus sama tase dramaturgias ja rollide esituses. Aga lisaks veel oli siin lavastuses seismist humanitaarsete väärtuste eest, mis räägib kiiduväärsel moel tegijate aktiivsusest  ja silmaklappideta olekust. Üldse, soov ühiskonda paremaks muuta kumas läbi kõigist festivalilavastustest ja see võiks mõjuda siinmail innustavalt. 



Poliitiliselt erk on Tšiili teatri La Re-Sentida tükk „Tahame luua näitemängu, mis muudaks maailma“, mille Eesti –variant tuli sel suvel välja Jänedal. Ja hästi mängitud, nagu asi ka eesti näitlejate poolt tehtud sai. 



Mägise Boliiviamaa kollektiivi Kiknteatr lavastus „ÆCCESS“ pakkus moodsa tantsuga vürtsitatud modernistlikku vaatemängu väga osavalt kujundatud ruumis, kus kõnekaks osutusid erinevat sorti kujundid ja teemad, millede ring ulatus päevapoliitikast kuni igavikuliste dramaatiliste vastaseisudeni. Aga see modernistlik teos omas meie samalaadsete tükkide häda, oma fantaasiamängude nuputamisesse kadunud tegijad kaotasid ajataju ja muutusid korduste ja venitamistega tüütuks. Mis ei tähenda, et tükk andeväljatustest ilma oleks jäetud. 



Saalid olid meie teatritegijaid ja teatrigurmaane täis, nii et kommunikatsioon täiesti toimus. Vitamiinisüst, millest jäi rikkaliku gammaga järelmaik leidis seega aset. Nähti õnnestumisi ja ebaõnnestumisi. Milline on sellise kalli ja eksklusiivse ürituse kasutegur, seda on võimatu öelda praegu ja väga raske ka tulevikus. Aga mööda külge ei jookse maha nägemine, kuidas maailma teises otsas teatrit tehakse. Sest inimene on inimene, olgu ta siinne maarahvas või siis muistsete inkade järeltulija, nagu see Peruust pärit teatri juhtumil oligi.   

Andres Laasik, Eesti Päevaleht, 22.12.2012