Tulist armastust ja põletavaid ideid! Kui kauaks? 

Uuringud räägivad, et teatris käiakse paljus selleks, et näha laval mängimas oma lemmiknäitlejat. Kuulujutud räägivad, et Linnateatris ja Draamateatris olla suurepärased näitlejad. Faktid räägivad, et Linnateatri ja Draamateatri näitlejaid saab suures kontsentratsioonis ühisel laval mängimas näha alates märtsist. Teleekraanil ja seriaalis juhtub seda sageli, kuid teatrilaval esimest korda – teatrigurmaani unistus, kas mitte? Nimelt panid need kaks teatrit seljad kokku, vahetasid üheks korraks peanäitejuhtidest lavastajaid ning lõid segamini oma trupid. Ette võeti teos, mida ühe teatri jõududega naljalt ära ei lavastaks – näitekirjanduse elava legendi Tom Stoppardi triloogia „Utoopia rannik“, täpsemalt selle kaks esimest osa. 

„Utoopia rannik“ on 19. sajandi vene kultuuri kõrgaeg, kui intellektuaalid, kirjanikud ja ühiskonnategelased unistasid paremast ühiskonnast, paremast tulevikust, õiglasemast maailmast.  Ideede taustal olid aga suured suhted ja tunded. Kuhu jõuab aga mõte paremast maailmast, kuhu murrangulised isiklikud suhted? 

Priit Pedajase käe alt esietendub 9. märtsil Linnateatri Põrgulaval „Utoopia rannik. I osa. Teekond“, Elmo Nüganeni käe alt 20. märtsil Draamateatri Suures saalis „Utoopia rannik. II osa. Laevahukk“.