„Kuidas õppisin sõitma” on otsekohene lugu ühe tüdruku täiskasvanukssaamisest läbi keeruliste elusituatsioonide. Näidend koosneb neljakümneaastase naise meenutustest alates üheteistkümnendast eluaastast.

Loo pealkiri on tähenduslik mitmel moel. Eriti Ameerikas, kust näitemäng pärit, sümboliseerib autojuhilubade omandamine täiskasvanuikka jõudmist. Autojuhtimist õpetab kangelannale aga tädimees, kes varaküpsesse tüdrukusse armub.

Sarmika, kuid hingelt üksildase mehe tähelepanu kõditab tütarlapse eneseteadvust, samas tekitavad lähenemiskatsed temas võõristust. Suhe täiskasvanud mehe ja alaealise tütarlapse vahel on valus ja delikaatne teema, millele autor on lähenenud mõistvuse, aga samas ka karmusega – on selge, et õnne valem ei ole see kummagi osapoole jaoks. Kindlasti ei aseta Vogel aga oma peategelast ohvri rolli, vaid kujutab teda enda eest seista oskava noore naisena.