Tallinna Linnateatri ja Eesti Draamateatri ühistöös jõudsid märtsis 2013 lavale Tom Stoppardi triloogia "Utoopia rannik" kaks esimest osa, selleks segati teatrite trupid ja vahetati lavastajad.

19. sajandi alguses kasvab Venemaal üles terve põlvkond noori, kes vaimustub saksa filosoofiast, prantsuse romaanidest ja Puškinist. Pärast dekabristide ülestõusu 1825. aastal kehtestab tsaar Nikolai I tugeva tsensuuri raamatute ja ajakirjade avaldamisele. Hoolimata tsensuurist kihab ja pulbitseb Venemaa ideedest. Noorukesed Aleksandr Herzen ja poeet Nikolai Ogarjov on vaid 12- ja 13-aastased, kui tõotavad pühendada oma elu tsaari diktatuuri vastu võitlemisele. Moskvas ja Peterburis hakkavad ilmuma uued ajakirjad. Ühes neist avaldab filosoof Pjotr Tšaadajev kuulsa kirja Vene mahajäämusest, mille tagajärjel ta hulluks tunnistatakse. Isegi arreteerimised ja maapakku saatmised ei suuda ära hoida ülemaalist värisevat tundmust, millel Stoppard laseb kõnelda läbi Herzeni suu: “Nüüd sa ei saa saapapaelu ka osta, ilma et müüja ei küsiks sinu arvamust eksistentsi olemuse kohta.”

“Utoopia ranniku” esimese osa “Teekond” tegevus toimub Venemaal ajavahemikul 1833-1844. Näidendi keskne tegelane, tulevane anarhistlik mõtleja Mihhail Bakunin, kasvab koos nelja õega idüllilises Premuhhino mõisas, 200 kilomeetrit Moskvast loode poole. Bakuninite majas käivad suviti nii tütarde kosilased kui ka noore Mihhaili intelligentidest sõbrad. Vaatamata isa meelehärmile suundub energiline ja elujõuline Mihhail üha enam sõdurielust ühiskondlikku ja kirjanduslikku tegevusse. Bakunin sõbruneb kriitik Belinski, luuletaja Stankevitši, Herzeni, Turgenevi ning teiste Venemaa tulevaste ärksate mõtlejatega – terve ajalooliste suurkujude plejaad, keda kehastavad Draamateatri ja Linnateatri selleks puhuks loodud ühistrupi näitlejad. Tõsielusündmustele tuginevat Tom Stoppardi näidendit võib võtta nii iseseisv a kibemagusa oodina noorusele kui ka eelmänguna sündmustele, millest jutustavad “Utoopia ranniku” järgmised osad.

Teatrisõpradele teadmiseks aga, et triloogia esimesed kaks osa teatrilaval on mõistetavad ka eraldiseisvalt. Seetõttu ei ole oluline vaadata ära esmalt esimene ja seejärel teine osa, vaid seda võib teha ka vastupidises järjekorras. 

Lavastuses on stseene, kus kasutatakse suitsumasinat (lavasuits on tervisele kahjutu) ja suitsetatakse.

Meediakaja 

"Rein Oja: "Jagasime teatrite vahel lavastaja ja segasime trupid", Õhtuleht, 8.03.2013
Õhtulehe pildigalerii "Utoopia ranniku" esitlusüritusest, 7.03.2013
Intervjuu Elmo Nüganeni, Külli Teetamme ja Tõnn Lambiga, Klassikaraadio Delta, 12.03.2013
"Mõtlemise teater", Postimees, 13.03.2013
Elisabet Reinsalu lavastusest "Utoopia rannik. II osa. Laevahukk" Draamateatris, Vikerraadio "Teatrisse!", 17.03.2013
"О ШЕЛЛИНГЕ, О ФИХТЕ, О ЛЮБВИ", Den za Dnjom, 22.03.2013
"Poolel teel Utoopia rannikuni", Postimees, 31.03.2013
"Tom Stoppardi üldinimlik intellektualism", Sirp, 5.04.2013
"Tom Stoppardi meistriklassis", Sirp, 5.04.2013
Video: Tom Stoppardi intervjuu ERR-ile, 30.05.2013
"Tom Stoppard president Ilvesele: kultuuriinimeste tiibu ei tohi kärpida", EPL, 31.05.2013
"Miks on Tom Stoppard meile oluline?", EPL, 3.06.2013
"Tom Stoppard Tallinnas: „Utoopia rannik” poleks Inglismaal kunagi päevapoliitikasse jõudnud", EPL, 3.06.2013
"Tom Stoppard eelmiste intervjuude vigu parandamas", Postimees, 8.06.2013
"Vastab Tom Stoppard", Teater. Muusika. Kino, 9/2013
""Utoopia"-maraton: 68 näitlejat ja 16 ja pool tundi istumist", Postimees, 8.09.2014
"Kohaloleku kunst. Draama. Utoopia", Tartu Postimees, 14.09.2014