"Estonia" 1913. Draamateater 1965. Draamateater 1975. Teleteater 1983. Ja veel kümme lavastust pääle selle. Theodor Altermann – esimene Leo Saalep, kellele see jäi ühtlasi elu viimaseks rolliks. Linda Rummo, kes on jäänud paljude jaoks tänini ainsaks "päikesenaiseks" pikas Eeva Marlandite reas. Lavakunstikateedri seitsmenda lennu diplomilavastus, lavastaja Merle Karusoo, peaosas Urmas Kibuspuu. Nende kursusekaaslane Jüri Krjukov Leo Saalepina telelavastuses. Müüte ja märksõnu on "Tabamata ime" puhul palju, tegijate jaoks ehk isegi pisut painavalt palju. On ju tegemist eesti klassikaga selle kõige paremas tähenduses, näitemänguga, mida koolipingis loetud ja mitmelt lavalt nähtud. Uuesti tekstiraamatut avades hämmastab tänapäeva lugejat aga hoopis miski muu. Hämmastab värskus. Kaasaegsus. Vaimunõtkus. Aegumatus. Tõdemus, et elu on küll edasi läinud, kuid inimene ikka samaks jäänud. 

Klaverikunstnik Leo Saalepi lugu jutustavad seekord Merle Karusoo juhendamisel päris noored näitlejad, neljanda kursuse üliõpilased. See on äsjaalanud sajandi esimene "Tabamata ime" lavastus. Andku see neile tuult tiibadesse!