Richard Dawkins lõi seitsmekümnendatel hüpoteesi "isekast geenist" – millestki meie sees, mis kasutab meie keha paljunemismasinana. Kas me oleme ise oma elu ja saatuse peremehed või juhivad seda meie geenid? Kas geenidel on ka mingi kaugeleulatuvam plaan ja kes neid siis juhib? "Genoom" on lugu poisist, kes lubas iseendale, et murrab lahti DNA koodi, ega lase sellel enam manipuleerida enda ja oma lähedastega. Ühel päeval määrab igaüks ise, kui vanaks ta elab ja mida oma eluga peale hakkab. 

Lavastust on aidanud ette valmistada dramaturg Mari Tuuling, professor Ivar Puura ja professor Erkki Truve.  

 "Genoomi" ettevalmistavate sündmustena toimusid Linnateatri Kammersaalis ER saate "Ööülikool" salvestused. Geenitehnoloogia professor Erkki Truve kõneles teemal "Inimene kui ime", Jaan Tätte ja Mari Tarand arutasid teemal "Tundmatu inimene" ning molekulaarbioloog Jaan-Olle Andressoo ja Jaanus Rohumaa vestlesid teemal "Igapäevane surematus". 
"Ööülikooli" saateid on võimalik kuulata Vikerraadios ja Klassikaraadios, täpsem info: www.ylikool.ee 

Lavastuses on stseene, kus kasutatakse suitsumasinat (lavasuits on tervisele kahjutu).

Huvitavat lisalugemist: 
Dawkins: intellektuaal omas mahlas 
Kui palju on inimeses ahvi?
Teadlastel lootus geeniprojekt üles sulatada 
Secret Worlds: The Universe Within 
Jaan Einasto teostab revolutsiooni 
Kloonimiskuningas osutus tüssajaks 
Rahahädas geenivaramu ootab riigilt kiiret abi 
Kuidas luua paremat inimest – ehk kas inimkond tohib jumalat mängida?
Kuidas kilpkonn oma kilbi sai? 
Loodus meie mälus