Riia Uue Teatri näitlejad kogusid kahe aasta jooksul lugusid Läti maaelust. „Must piim“ on nende uurimistöö lõpptulemus. Loomeprotsessi jooksul jõudsid näitlejad lavastajaga koostöös järeldusele, et lätlase tõeline identiteet ei ilmne mitte linnas, vaid just nimelt maal. Ainuüksi maal on ilmselge, et lätlased on teistest rahvustest erinevad, linnades need erinevused kaovad – sarnane äratundmine peaks nii mõnelegi eestlasele omajagu tuttav olema. Lisaks järeldati, et tõelist maaelu iseloomustavad möödapääsmatult külaühiskond ja põllumajanduslik elustiil, mis Lätis tähendab kindlasti ka loomapidamist. Ja mis õige talumajapidamine see on, kui laudas lehma pole. Niisiis, lõppjäreldus – kui viimane Läti vanaema annab ära oma viimase lehma, hajub ehtne Lätimaa jäädavalt minevikku. Arusaadavalt räägib lavastus seega lehmadest. 

Riia Uue Teatri näitlejad panevad taas oma ümberkehastusvõime proovile, et tuua vaatajani lugu ühest 21. sajandi suurest tragöödiast – maaelu hääbumisest. Napis, kuid siiski kirevas stiilis „Must piim“ avab meile täiesti uue vaatenurga, nimelt lehma oma. Selgub, et end looduse krooniks tituleerinud inimene pole ülejäänud elurikkuse taustal sugugi nii ainulaadne. Pole enam mingi uudis, et emotsioone tunnevad samuti teised loomad peale inimese. Seda näeme ka Hermanise järjekordses võrratult fantaasiarikkas lavastuses.  


Preemiad

Pressiauhind festivalilt KONTAKT Toruńis, Poolas, 2012
Parim läti algupärandil põhinev lavastus 2009/2010