Kuues teatrifestival „Talveöö unenägu“ erines varasematest oma märksa kontsentreerituma fookuse poolest – nimelt oli terve festival pühendatud ühe omapärasema kaasaegse vene teatritegija, Dmitri Krõmovi loomingule. Festival toimus 27.-31. detsembrini.   

Üksiti andis „Talveöö unenägu“ ka avalöögi kultuurisündmuste jadale, millega Tallinn tähistas aastapikkust Euroopa kultuuripealinnaks olemist - festival sai teoks Tallinna Linnateatri ja sihtasutuse Tallinn 2011 koostöös.     

Dmitri Krõmov on lavastuskunstnik, lavastaja, maalikunstnik ja õppejõud, kes on toonud välja sadakond lavastust nii Venemaal kui ka mujal maailmas. 2004. aastal lõi ta oma õpilastega, GITISe teise kursuse stsenograafiatudengitega, sõnadeta lavastuse „Mitte-muinasjutt“, mis köitis Anatoli Vassiljevi tähelepanu. Vassiljev, kes juhtis toona teatrit „Draamakunsti kool“, tegi Krõmovile ettepaneku tuua lavastus nende mängukavasse ning asutada koos üliõpilastega teatri juurde oma loomelaboratoorium, kus katsetada visuaalsete väljendusvahenditega. Ettevõtmine osutus ootamatult menukaks ning aastatega on laboratooriumi tegevus laienenud ja hoogustunud. Krõmovi loomelaboratooriumis tegutsevad nii professionaalsed lavastuskunstnikud, näitlejad ja muusikud kui ka stsenograafiatudengid.     

Krõmovi tööd on pärjatud nii Stanislavski (2006), Turandot’ (2007 ja 2009) kui ka Kuldse Maski (2008 ja 2010) auhinnaga ning peapreemiaga Vene paviljoni kujunduse eest Praha Kvadriennaalil.  Festivalil „Talveöö unenägu“ oli vaatajal võimalik näha viit Krõmovi ja tema teatrilaboratooriumi lavastust ning samuti ühekordset vaatemängu „Tere, Tallinn, Euroopa kultuuripealinn!“, mis kanti ette aastavahetuse peo käigus Linnateatri Lavaaugus.     Lisaks lavastustele hõlmas festivali programm avalikku arutelu, milles osalesid legendaarne vene teatriteoreetik ja -kriitik Anatoli Smeljanski, Dmitri Krõmov, Adolf Šapiro ja Elmo Nüganen, samuti esitleti vene teatrikriitiku Natalja Krõmova artiklitekogumikku, mis ilmus eestikeelses tõlkes Eesti Teatriliidu väljaandena koos Lea Tormise saatesõnadega.    

Festivalil Talveöö unenägu 2010 osalesid lavastused 

"Söör Vantes. Donki hot"  
“Söör Vantes. Donki Hot” on sõnadeta fantaasia Miguel de Cervantese „Don Quijote“ teemadel – lugu armastusest, vihkamisest, üksindusest ja surmast, ühtaegu koomiline ja kurb käsitlus inimesest, kes on teistest erinev. Lavastus hõlmab endas nii draama, plastika, tantsu, laulu, varjuteatri, nukuteatri kui ka häppeningi elemente. Tegijad on öelnud, et „Söör Vantes. Donki Hot“ on mõeldud neile, kes mõistavad teatrikeelt, aga samamoodi ka neile, kes on vahel tundnud end rahvahulkadest erinevana.     

Lavastus „Söör Vantes. Donki Hot“ kuulus „Talveöö unenäo“ programmi ka aastal 2006 ja pälvis nii suurt huvi, et innustas korraldajaid pühendama neli aastat hiljem tervet festivali Krõmovi loomingule.  Kunstnikud: Maria Tregubova, Etel Iošpa, Jelizaveta Dzutseva, Vera Martõnova, Anna Perežogina, Aleksandra Osipova. Mängivad: Maksim Maminov, Sergei Melkonjan, Anna Sinjakina, Maria Tregubova, Etel Iošpa, Aleksandr Ugodnov, Jelizaveta Dzutseva, Natalja Goršakova, Vera Martõnova, Anna Perežogina, Mihhail Umanets, Aleksandra Osipova.  Etenduse kestus: 1 tund ja 15 minutit.    

 "Kaelkirjaku surm"  Ühel päeval sureb kaelkirjak, kes töötas tsirkuses. Tema perekonnaliikmed, sõbrad ja kolleegid hakkavad talle mälestuskõnesid pidama. See on allegooriline, pikk hüvastijätt, mille käigus tegelased pöörduvad omaenda sisemaailma poole. Lavastus koosneb seitsmest monoloogist iseenda kohta.  Kunstnik: Vera Martõnova. Mängivad: Sergei Melkonjan, Maria Smolnikova, Mihhail Umanets, Anna Sinjakina, Natalja Goršakova, Arkadi Kirišenko.  Etenduse kestus: 1 tund ja 45 minutit.     

"Katerina uned" 
Miks mõned inimesed näevad värvilisi unenägusid? Miks Venemaale sünnivad poeedid? „Katerina uned“, mis sai inspiratsiooni Aleksandr Ostrovski näidendist „Äike“, on sümboolne lugu kunstniku elust Venemaal. Lavastuse keskseks kujundiks on värvilised unenäod kui märk poeetilisest maailmanägemisest.  Laval on kolmanda kursuse stsenograafiaüliõpilased.  Etenduse kestus: 1 tund ja 15 minutit.    

"Oksjon" 
„Oksjon“ rajaneb neljal Anton Tšehhovi näidendil – „Kirsiaed“, „Onu Vanja“, „Kajakas“ ja „Kolm õde“ –, millest saavad näitlejate käes justkui Lego klotsid. Vanadest tähendustest luuakse uusi, üksikud tegelased muutuvad kultuurimaastiku arhetüüpseteks kangelasteks, värvilised konstruktori tükikesed hakkavad Tšehhovi lausete justkui koodide najal elama ning tulemusena sünnib on oma mänguruum, oma nukumaja, oma kirsiaed, kus veedeti õnnelikke aastaid…  Kunstnikud: Vera Martõnova, Maria Tregubova. Mängivad: Anna Sinjakina, Natalja Goršakova, Guzel Širjajeva, Maksim Maminov, Sergei Melkonjan, Nikolai Gigulin.  Etenduse kestus 1 tund ja 40 minutit.     

"Oopus nr 7" 
„Oopus nr. 7“ on mahukas lavastus, mis valmis Moskva festivaliks „Territoorium“ ning millega on reisitud mitmetes Euroopa riikides. Krõmov on öelnud, et sai lavastuseks inspiratsiooni George Balanchine’i ühevaatuselistest ballettidest.   „Oopus nr. 7“ koosneb kahest osast. Esimene neist puudutab genealoogiat. Kui palju me tegelikult teame oma esivanematest, kelle lood ja saatused meid ometi sügavalt mõjutavad? See on pilguheit põlvkondade teemale, ulatudes Jeesuse eellastest holokaustini. Teksti on kirjutanud luuletaja Lev Rubinštein, kunstnikutöö tegi Vera Martõnova ja muusika autor on Aleksandr Bakši.  Teine osa on pühendatud helilooja Dmitri Šostakovitšile. „Ta on justkui Charlie Chaplin. Tema kujus on midagi naljakat, kohutavat ja traagilist,“ kirjeldab Krõmov. Võtnud klouni rolli kaitseks vaenuliku välismaailma ees, sümboliseerib Šostakovitši tegelane kõiki oma põlvkonna kunstnikke, kelle puhul loovisiksuse sisemine vabadus vastandus ühiskonna agressiivsele reaalsusele. Teise osa kunstnikuks on Maria Tregubova.  Mängivad: Anna Sinjakina, Maksim Maminov, Mihhail Umanets, Maria Gulik, Natalja Goršakova, Arkadi Kirišenko, Varvara Vojetskova, Sergei Melkonjan.  Etenduse kestus: 2 tundi ja 30 minutit.  

Kõik lavastused on sündinud teatris „Draamakunsti kool“ ja  Dmitri Krõmovi loomelaboratooriumis.